Märtsis Muhu saarel alanud kariloomade murdmised said jätku nädalavahetusel, kui hunt käis kimbutamas kolme lambapidaja pudulojuseid.
“Päris jultunud tüüp on, juba ammu käib närvidele,” ütles Lalli küla loomapidaja Priit Saartok, kelle karja hunt Muhu saarel märtsi alguses esimesena ründas. Ööl vastu eilset oli Saartoki karjamaal üks mahamurtud tall ja ühe äsja ilmale tulnud talle oli kiskja ilmselt lihtsalt nahka pistnud. “Kahe päeva vanune tall ei lähe üksi kuhugi, vaid on ema juures, aga ema otsis teda,” rääkis Saartok.
MTÜ Muhumaa Lammas eestvedaja Kadri Tali rääkis, et tema karjas Lõetsa külas sai ööl vastu pühapäeva kiskjalt pureda kaheksa lammast, kellest ühele tuli teha hädatapp. “Murdmise järgi tundub, et see ei ole geneetiliselt puhas hunt, kui ta üldse on hunt,” lausus Tali. “Kui seda hundijuttu ei oleks, oleks ma täiesti veendunud, et need olid suvitajate koerad.”
Kadri Tali sõnul on Muhus tegutsev murdja oma käitumiselt mõneti ebahundilik, tema tegutsemisviis viitab pigem hübriidile. Kui hundiuurijad rõhutavad, et hunt haarab ohvrile kõrist, siis antud juhul oli lambaid puretud kintsust, ühele oli karatud ka turja. “Ühel oli üks kints nii ära söödud, et tuli teha hädatapp,” rääkis Tali. “Teised on lihtsalt natuke auklikud ja saavad ravimeid.”
Tali pidas hundi kohta küsitavaks käitumiseks sedagi, et see loom ennast nii sageli inimesele näole annab. Tali sõnul meenutab murdja käitumine pigem Baskerville’ide koera.
Muhu jahiseltsi juhatuse esimehe Heinart Laaneväli hinnangul pole mõeldav, et koer saaks mööda Muhumaa metsi niiviisi pikalt ringi uidata ja kariloomi rünnata. “Kust see koer on siis tulnud, kosmosest või?” küsis ta. Laaneväli sõnul tegutseb Muhus ikkagi üksik hunt.
“See versioon, et hunt ei saa üksi Muhumaal hakkama, ei pea paika. Kunagi see võib-olla nõnda oli, aga kõik õpivad,” leidis jahindusveteran, kelle sõnul on seni kõige enam kannatada saanud jahimeestest lambakasvatajad.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo jahinduse spetsialist Ivar Marlen edastas, et enne eelmise nädalavahetuse sündmusi on Muhus neljal loomapidajal murtud kokku neli vasikat ja neli lammast ning vigastatud üks lammas. Keskkonnaamet on andnud Muhu jahiseltsile loa ühe hundi küttimiseks väljaspool jahiaega.
Mõni lammas – see ju tühine kahju?!
Samas peegeldab hundi kui tippkiskja esinemine looduses Muhumaa terviklikkust ja head seisundit!
Nüüdsest peavad ka kõik Muhulastest karjakasvatajad rajama vähemalt 1,2 m kõrguseid ning vähemalt 5 elektrikarjuse traadiga (esimene kuni 20 cm maapinnast) karjaaedasid – kiskjakahjude ennetamiseks.
Sajaprotsendilist garantiid rünnete eest ei anna kahjuks ka võimsam aed!
Kui palju need aiad maksma lähevad, ma ei tea, aga hundid on nii nunnud!!!
Keskonnaameti poolt väljastatud hundi tapmisluba on täiesti vastutustundetu!
Keskonnaamet peaks hea seisma hoopis selle eest, et sigiv hundupesakond ka Muhumaal tekiks ja saarte asurkond laieneks!
Sotsiaal-majanduslikust aspektist vaadatuna on muhulased väga tublid ja nende huntide taluvuspiir, võrreldes hiidlaste ja saarlastega – kordades kõrgem!