Peeter Viil: Saaremaal võib tulla väga korralik viljasaak

TEADLANE JA TALUNIKUD: Põllumajandusteadlane Peeter Viil (keskel) on aastate jooksul nõuandeid jaganud nii Kaido Kirstule (vasakul) kui ka Toomas Tänavale. MAANUS MASING

TEADLANE JA TALUNIKUD: Põllumajandusteadlane Peeter Viil (keskel) on aastate jooksul nõuandeid jaganud nii Kaido Kirstule (vasakul) kui ka Toomas Tänavale.
MAANUS MASING

Neljapäeval Baltic Agro Saaremaa põlluseminaril osalenud põllumajandusteadlane Peeter Viil hindab tänavust saagipotentsiaali Saaremaal mullusest rekordaastast küll pisut kesisemaks, ent soodsate ilmade korral võib saak tulla väga korralik.

“Kui võrrelda Eesti keskmisega, võib Saaremaa saagipotentsiaali hinnata hindega 4+, aga niisugune saak, nagu oli möödunud aastal, on väheusutav,” lausus Peeter Viil.

Statistikaameti andmetel koristati 2015. aastal 1 535 300 tonni teravilja, mis on 26% rohkem kui aasta varem ja teadaolevalt Eesti kõigi aegade suurim teraviljasaak.

Teadlane pidas mais mahasadanud korralikku vihma suurepäraseks, ent enne jaanipäeva kuluks saagi päästmiseks ära veel paarkümmend millimeetrit sademeid. Siis oleks taimedel massi moodustamiseks vajalik veekogus olemas ning ülejäänu kuluks vaid tera moodustamisele.

Talunikud on nagu kümnevõistlejad

“Veel asi kriitiline ei ole, sest mullas vett veel on,” lausus Viil. “Tänu sellele, et taimede juurekava on tugev, saavad nad vett kätte ka sügavamatest kihtidest.”

Peeter Viil loetles ka põhjuseid, mis on viimasel aastakümnel taganud edasimineku nii kogu Eesti kui ka Saaremaa põlluharimises. “Pealetulnud uued sordid on väga head väetisekasutajad ja nende saagipotentsiaal on oluliselt kõrgem kui 10–15 aastat tagasi,” rääkis teadlane. Ka põllumeeste oskusteave on oluliselt paranenud – enam ei panustata vaid külvile ja väetisele, vaid põlluharijad oskavad näiteks vett mullas hoida või taimi tervena hoida. “Juurde on tulnud taimekaitse­plokk ja see on üldise saagitõusu juures väga oluline,” nentis Viil.

Kui võtta abiks spordimaailma võrdlusskaala, on Eesti põllumees muutunud Peeter Viili hinnangul üksikalal tegijast kümnevõistlejaks. “Ta oskab väga erinevaid asju ja see on kõrge saagi eelduseks.”

Võrreldes 15–20 aasta taguse ajaga, mil ainsana kasutuses olnud adraga kündmine halvendas mulla füüsik­alist seisundit, on tänapäeval suurem osa tootjaid adra kõrvale pannud. “Mulla füüsikaline seisund, mulla elustik on seetõttu oluliselt parem, kui see oli aastaid tagasi,” kinnitas teadlane.

Mulla tervisliku seisundi ja tootlikkuse hea indikaator on vihmausside olemasolu mullas. “Künniga tuuakse vihmaussid mullast välja, künnimehel on alati saatjaks kajakad ja varesed, kes põllult kõik elusa ära nokivad,” rääkis Viil, kes oma sõnul pole otseselt kündmise vastane, vaid pooldab diferentseeritud mullaharimist. “Mulda tuleb harida vastavalt selle seisundile – kui on vaja künda, siis tuleb künda. Kui ei ole vaja künda, siis on teised võtted.”

Saarlased oskavad põldu harida

Peeter Viili sõnul on just saarlastest viljakasvatajate edasiminek olnud märkimisväärne. Kuna siinsed looduslikud tingimused (õhukesed ja kivised mullad, muldade väike veemahutavus) on Mandri-Eesti omadest märksa kehvemad, siis lubavad Saaremaalt koristatud konkurentsivõimelised saagid väita, et Saaremaa põllumehed on osavad siinset kehvemat potentsiaali ära kasutama. “See on muljetavaldav,” tõdes Viil.

Saaremaa viljakasvatuse tipptegijad on suuresti tulnud teistest eluvaldkondadest ja neil puudub spetsiaalne erialane ettevalmistus taimekasvatuses. Võimalik, et just seetõttu võtavad nad uut oskusteavet vastu eelarvamusteta ja neid ei kammitse mingid eelteadmised, tunnustas Viil. Viimasel kümnel aastal on Saaremaal viljakasvatusse lisandunud palju noori, kes on samuti väga õpihimulised.  Väga palju on põllumajanduse edenemisele tänastesse kõrgustesse kaasa aidanud peremehetunne. “Kui mina olen maakasutaja, siis ei hakka ma seda maad narrima, vaid teen sellest elatusvahendi nii endale kui ka tulevastele põlvedele,” osutas Peeter Viil.

Et Saaremaa viljakasvatajate seas on palju neid, kes loomi ei pea ja kel seetõttu oma laudast sõnnikut võtta pole, siis on Saaremaal haljasväetisena väga populaarne valge mesik. “See on väga oluline mulla füüsikalise ja bioloogilise seisundi parandamiseks ja sobib väga hästi just siinsetele muldadele, “ märkis Viil, kelle soovitusel siinsed põllumehed eesotsas Kaido Kirstuga mesiku külvikorda võtsid.

Peeter Viil oli ka see mees, kes julgustas saarlasi sel aastal varem külvi maha tegema, mistõttu juhtus pisut tavapäratult nii, et kui mandrimehed põllule jõudsid, olid saarlased külvi juba lõpetanud.

Viljelusvõistluse mitmekordne võitja, Kõriska küla viljakasvataja Kaido Kirst ütles, et Peeter Viili nimi on põlluharijate ringkondades kõrgelt hinnatud. “Põllumeeste seas kehtib selline suhtumine, et kui sa ütled, et tunned Peeter Viili, siis põllumehed, kes teda ei tunne, hoiavad sinu ligi.”

Print Friendly, PDF & Email