Sutteri karja toetusega ostetud lambad surevad (1)

ÕNNETUSKOHT: Lümanda farmis surevad toetusega ostetud lambad veel enne, kui nad karjamaale saadetakse. Meelis Laido sõnul on loomade suremus nüüdseks peatatud, SANDER ILVEST / MONTAAŽ

ÕNNETUSKOHT: Lümanda farmis surevad toetusega ostetud lambad veel enne, kui nad karjamaale saadetakse. Meelis Laido sõnul on loomade suremus nüüdseks peatatud,
SANDER ILVEST / MONTAAŽ

Hiljuti kariloomade näljutamise ja loomade kadumisega tähelepanu pälvinud Saaremaa Ökoküla laudas on leidnud lõpu ka möödunud aastal KIK-i toetusega ostetud MTÜ Ökoabi tumedapäised lambad.

Möödunud aasta juulis eraldas KIK Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri MTÜ-le Ökoabi 34000 eurot, et soetada Vilsandi rahvuspargi poollooduslikel kooslustel Kuusnõmme poolsaarel karjatamiseks 250 lammast.

Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson ütles Saarte Häälele, et 250 loomast on teisipäevase seisuga registrist hukkumise tõttu maha arvatud 17. Uurimisele saadetud rooja- ja organiproovidest leidis labor erinevaid siseparasiite. “Saab väita, et asjakohaseid antiparasiitikume on ettevõttele väljastatud nii eelmisel kui ka jooksval aastal,” lisas Jürisson.

25. aprillini Saaremaa Ökokülas farmijuhatajana töötanud ja juhtkonnaga söötmisküsimustes konflikti läinud Maila Valk rääkis, et novembris mandrilt toetusrahaga ostetud lambad jäid Ökoküla lammastega samas Lümanda laudas olles lahjaks nagu Ökoküla endagi kari ning osa lammastest heitis hinge. “Selleks päevaks, kui aprilli lõpus töölt lahkusin, oli kümme lammast surnud,” ütles Valk, kelle sõnul said lambad surmatõve külge laudas, sest karjatamishooaeg polnud veel alanud.

Aprilli lõpus kirjutas Meie Maa, kuidas üks kohalik elanik leidis Kuusnõmme karjamaalt kuus Ökoküla šoti mägiveist surnult. Kõhnu veiseid ja lambaid avastasid veterinaarid ka Ökoküla laudas, ühele ebapiisava toitumusega veisele tehti hädatapp.

KIK-i toetusega ostetud karjast pärit kahte surnud lammast koos veterinaaridega lahanud Maila Valk ütles, et lambad olid seest vett täis ja kops oli mõlemal lumivalge. “Loom on vett täis ainult siis, kui on parasiidiprobleem,” sõnas loomakasvataja.

Kui ühe lamba surma põhjuseks võis labori andmetel olla silost põhjustatud mürgitus, siis ülejäänud noorte tallede kiirele lahjumisele ja surmale lahkamise järgselt kohe väga selget põhjust ei leitud.

Meelis LaidoKuigi Saaremaa Ökoküla ning Ökoabi tegevjuhi ja pressiesindaja Meelis Laido (pildil) sõnul on loomade suremus nüüdseks peatatud, viitas Maila Valk võimalikele jätkuvatele probleemidele. Ökoabi märgistas maikuus mandrilt toodud uttedel 51 talle, ent uttesid paaritanud endise farmijuhi sõnul pidi ultraheli järgi ilmale tulema 108 talle.

Kui kolmapäeval farmijuhi telefoninumbril vastanud uus töötaja ütles, et rohkem tallesid Ökoabi karjas sündimas ei ole, siis Laido teatas sama päeva õhtul meili teel, et vara on veel kokkuvõtteid teha.

Erinevalt Maila Valgust kinnitas Meeis Laido, et mandrilt ostetud lammastest pole surnud mitte kümme, vaid kaheksa. Surma põhjust ta öelda ei osanud.

“Töötame iga päev palehigis, et päästa, mis päästa annab. Meie loomad ei sure enam, suremine on lõppenud,” teatas Laido. Umbes tund aega hiljem sai Saarte Hääl VTA-st infot, et surnud on siiski juba 17 lammast.

VTA ja farmipersonali info läksid lahku ka küsimuses, mis on lammaste surma põhjus. Farmi uue töötaja sõnul pole surma põhjuseks haigused, vaid loomade näljutamine, millele tema väitel viitab ka ravimite puudumine.

VTA teatel leidis labor aga Lümanda farmi surnud lammaste proovidest siseparasiite, millega võitlemiseks oli farm ostnud ka ravimeid.

KIK-i kommunikatsioonijuht Elina Kink ütles, et MTÜ Ökoabi projektiga seoses kontrolliti lammaste olemasolu paikvaatlusel 30. detsembril. “Praegu toimuvad inventuurid, et kontrollida, kas kõik loomad on alles,” sõnas ta.

Maila Valgu sõnul on siiski arusaamatu, et riik eraldab KIK-i kaudu 34 000 eurot loomapidajale, kelle kari on viimastel aastatel silma paistnud karjatatavate loomade suure haigustesse (paeluss) suremuse ja sellest tuleneva hooldamise kvaliteedi halvenemise poolest. “Selle asemel teeme projekti ja anname aga juurde ja loomad surevad jälle, vahet ei ole, aga raha tuleb,” osutas Valk.

Elina Kink märkis, et enne raha eraldamist Ökoabile nimetatud lammaste ostmiseks kooskõlastati rahastamisotsus ettenähtud korras keskkonna­ametiga.

Keskkonnaametist saadud info kohaselt teavitas Saaremaa Ökoküla AS-i juhatuse liige Meelis Laido 2015. aasta suvel keskkonnaameti maahoolduse spetsialisti, et tal on probleeme lammaste suure suremusega Vilsandi saarel.

Pideva hoolduse all olnud karjamaad ei ole saanud taastuda, mis omakorda soodustab igasuguste parasiitide levikut. Seda, kas väitel parasiitidest on ka tõepõhi all, ei hakanud keskkonnaamet välja selgitama.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman märkis, et loomade tervise küsimustega tegeleb VTA ja keskkonnaameti koordineerida on niitude hooldamise kvaliteediga seonduv. Seega polnud keskkonnaametil kohustust kedagi KIK-i lammaste suremusega seotud probleemidest informeerida ja seda ka ei tehtud.

“Kuna me saarel käies ei kohanud haigeid ja surnud lambaid, siis ei olnud alust häire tõstmiseks,” lausus Lotman.

 

Print Friendly, PDF & Email