Veerandsajasel Gymnastical jääb seljataha tegus kevad

“IGATSEME SUVE”: Ujumisrõngastega kava esitab Tiiu Haaviku juhendatav Gymnastica 3.–5. klassi tüdrukute üldrühm. Eest vasakult: Gete Kasin, Raina Kolk, Kaari Pihel, Karmen Viilup, Siiri Kerno, Brigitte Holle, Anna Johanson, Karmel Muul. Foto: IRINA MÄGI

“IGATSEME SUVE”: Ujumisrõngastega kava esitab Tiiu Haaviku juhendatav Gymnastica 3.–5. klassi tüdrukute üldrühm. Eest vasakult: Gete Kasin, Raina Kolk, Kaari Pihel, Karmen Viilup, Siiri Kerno, Brigitte Holle, Anna Johanson, Karmel Muul.
Foto: IRINA MÄGI

Nädala eest suure peoga oma 25. sünnipäeva tähistanud võimlemisklubi Gymnastica ridadest on läbi käinud vähemalt paar tuhat võimlejat.

“Oi, seda täpset arvu ma küll öelda ei oska,” tunnistab klubi juht ja üks asutajaist Tiiu Haavik. “Vähemalt kaks tuhat on neid kindlasti. Usun, et rohkemgi. Sel aastal on meil 103 last, registrivälised lisaks. Korrutame selle arvu kahekümne viiega ja võtame arvesse ka seda, et aastaid tagasi, mil Saaremaal oli rohkem lapsi, olid rühmad suuremad.”

Kui Gymnastica 1991. aastal oma tegevust alustas, oli asutajaliikmeid seitse: Tiiu Haavik ise, Tiina Käen, Anneli Seppel, Õie Väli, Sirje Kereme, Maire Õun ja Ene Vahter.

“Tollal alustanuist oleme jäänud mina ja Ene Vahter – oleme 25 aastat rüganud,” tõdeb kõik need aastad ka treenerina töötanud Tiiu. “Võiksin end võrrelda vana hobusega, kes on 25 aastat vankrit vedanud. Nelja lapse kasvatamise kõrvalt on klubi juhtimine ja treeneriamet olnud suur töö.”

Hõbepulm

Klubi 25. sünnipäeva võrdleb Tiiu aga hõbepulmaga. “Üks kooselu on mul oma abikaasaga, teine aga Gymnasticaga,” naerab ta.

Treener Ene Vahter ütleb, et Gymnastica on tema jaoks just nagu oma armas laps. “Rõõmu on sellest lapsest olnud palju-palju rohkem kui muret,” lausub ta. “Ja nii, nagu igal lapsel on arenguruumi, on seda ka Gymnastical,” leiab ta.

Selle üle, kui palju lapsi ta treenerina juhendanud on, Ene arvet pidanud ei ole. “Ikka sadades, rohkem veel,” arvab ta. Ja lisab: “Töö lastega teeb mind õnnelikuks.”

Praegu tegutseb Tiiu Haaviku käe all kolm rühma, Ene Vahteril samuti kolm. Noorte treenerite Kristin Aksalu ja Heleri Soe juhendada on tantsutüdrukute rühm, samuti tegutseb klubis koondrühm.

Klubi veerandsaja aasta sisse mahub arvukalt esinemisi nii kodusaarel kui ka mandril – saarlasi on külla kutsunud teised klubid, samuti on Gymnastica oma oskusi näidanud üleriigilistel tantsu- ja võimlemispidudel.

Palju on käidud ka välisreisidel – Belgias, Saksamaal, Taanis. “Soome on meile nagu teine kodumaa,” märgib Tiiu.

Helsingi Jyry võimlemisklubi on Gymnastica koostööpartner olnud koguni 22 aastat.

Kui Jyry 2002. aastal sajaseks sai ja Helsingis Savoy teatris sel puhul suur võimlemispidu korraldati, astusid teatrilaval üles ka saarlased – “Saaremaa valsiga”.

“See, kui rahvas plaksutades püsti tõusis, oli südantsoojendav!” meenutab Tiiu.

25 aasta jooksul on Gymnastica publikut rõõmustanud sadade kavadega. Mõni neist on igihaljas, näiteks möödunud laupäeval toimunud viimasel võimlemispeol ettekantud tsirkusekava.

“Kui meie kunagine võimleja ja hilisem treener, praegu Tartus töötav Mariliis Vipp oli väike tüdruk, tegime kava sama muusika järgi,” meenutab Haavik. “Toona oli tsirkusetola Mariliis, seekord siis mina.”

Tegus kevad

Tõsi, toonase kavaga võrreldes oli nii mõnigi asi teistmoodi, aga näiteks kolme palliga žongleerimine kuulub kavasse Tiiu sõnul juba “iidamast-aadamast” – seda õpetas kunagi üks Kuressaaret külastanud žonglöör.

Gymnastical on olnud tegus kevad. 26. aprillil peeti Kuressaare Vanalinna kooli võimlas maakonna XI võimlemis- ja liikumisrühmade festivali “Hea rüht kõigile 2016”.

Eelmisel laupäeval aga tähistas klubi oma 25. sünnipäeva vägeva galaga Kuressaare spordikeskuses. Suurel võimlemispeol astusid lisaks Gymnastica oma võimlejatele üles näiteks klubide Pärl ja Flex tüdrukud, samuti teised külalisrühmad Saaremaalt, klubi Rüht Pärnust ja Helsingi Jyry Soomest.

Tiiu Haaviku sõnul on ta väga tänulik kõigile, kes peo õnnestumisse oma panuse andsid. “Peo korraldamisel oli suureks abiks meie endine võimleja ja treener Mariliis Vipp, kes meie vilistlased üles otsis,” lausub Tiiu. “17 vilistlast esitasid publikule nii ilusa ja särava kava! Niimoodi viskasid hundiratast ja spagaati, et vaata ja imesta!”

Tiiu möönab, et kevad on võimlejate ja treenerite jaoks olnud kiire ja pingeline. “Oleme nendeks pidudeks tohutult harjutanud – rõngastega žongleerimine ja üle hüppenööri hüppamine võib tunduda väga lihtne, aga iga liigutust täpselt õigel ajal teha – see ei tule niisama,” teab Tiiu.

Suveks võtab klubi hoo maha – et lapsed saaksid eksamitele keskenduda ja kes õppeaasta, kes kooli lõpetada. “Järgmisel nädalal teeme veel trenni ja siis läheme puhkusele,” räägib Tiiu.

Ta tunnistab, et on mõelnud Gymnastica juhtimise üle anda – kui vaid oleks, kellele.

“Olen igal aastal pakkunud, aga keegi ei taha,” tõdeb ta. “Asi toimib siis, kui on vedaja, selle ametiga kaasneb aga tohutu vastutus ja paberitöö. Kes see ikka sooviks sellist janti endale lisaks kaela võtta?”


KOMMENTAAR

Mariliis Vipp, endine Gymnastica võimleja ja hilisem treener:
Töötan Tartus Maarjamõisa haiglas neurokirurgia osakonnas õena ja nii palju kui võimalik, käin Kuressaares treenerina aitamas nii Gymnasticat kui ka võimlemisklubi Pärl.
Olen Gymnastica laps – alustasin seal viieaastasena. Seda, mida Gymnastica mulle andnud on, on nii palju! Kõige rohkem hindan sealt saadud esinemis- ja rühmatöö kogemust. Gymnastica oli mu teine kodu ja Tiiu Haavik oli nagu teine ema. Nooremana olid meil ju treeningud viis-kuus korda nädalas, eriti enne võistlusi ja suuremaid esinemisi. Hiljem, kui minu rühm oli juba laiali läinud – olin oma rühmas kõige noorem –, oli mul au seeniorina nooremaid tüdrukuid treenida. Sain kõike seda, mida olin aastatega õppinud, neile edasi anda.

 

 

 

Print Friendly, PDF & Email