Üleujutusõppus tõi saarele võimsa päästetehnika (GALERII) (3)

ÜLEUJUTUSEKS VALMIS: Sisekaitseakadeemia õppurid jälgivad huviga, kuidas Rootsi päästemeeskonna liikmed spaade juurde üleujutustõket paigaldavad. Ristatud kätega jäi pildile Kuressaare päästepiirkonna juht Margus Lindmäe. Tema oli seekordsel õppusel kõrvaltvaataja rollis. Foto: Maanus Masing

ÜLEUJUTUSEKS VALMIS: Sisekaitseakadeemia õppurid jälgivad huviga, kuidas Rootsi päästemeeskonna liikmed spaade juurde üleujutustõket paigaldavad. Ristatud kätega jäi pildile Kuressaare päästepiirkonna juht Margus Lindmäe. Tema oli seekordsel õppusel kõrvaltvaataja rollis.
Foto: Maanus Masing

Rahvusvahelise üleujutusõppusega EuroModex seotult saabus Saaremaale üle 200 osavõtja. Abimeeskonnad tulid Rumeeniast, kaks meeskonda Rootsist ning logistikameeskond, kes püstitas vallikraavi äärde baaslaagri, Lätist. Lisaks neile on kohal suur hulk hindajaid ja vaatlejaid üle Euroopa.

Meeskondadega koos jõudis saarele ka võimas päästetehnika. Rumeenlaste pump suudab minutis läbi lasta 10 800 liitrit vett. Rootslastel on kaasas teisaldatav tulvavee vastane kaitsesein, mis paigaldati kaldale Meri spaa kaitseks. Sada meetrit seina pannakse püsti vähem kui kahe tunniga.

Kuid Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Kristi Kais pidas võimsast tehnikast olulisemaks ennetustööd. “Ükskõik kui võimas tehnika ei asenda ennetusmeetmeid,” märkis ta. Pärast jaanuaritormi, mis ka Kuressaaret räsis, tehti tema sõnul piisavalt uuringuid, mis tagab eeldatavasti pikaaegse ettehoiatuse.

“Eelhoiatussüsteem annab meile piisavalt vara infot, et meetmeid võtta. Inimesi tuleb evakueerida vaid mõnest üksikust kohast,” avaldas Kais lootust. Tulevikus mere äärde maja ostjatele paneb ta südamele vajadust tutvuda eelnevalt ohukaardiga. “Üleujutusalale kodu ostja peab olema valmis ohu korral vastavalt tegutsema. Ei saa lähtuda vaid sellest, et mulle meeldib see maja,” rõhutas ta.

Seoses üleujutusohuga evakueeris maakonna kriisikomisjon koos päästeameti ja politseiga eile Roomassaare kandi elanikud. Reaalselt kellelgi kodust lahkuda seekord ei tulnud – piirduti vaid teavitamisega. Kannatanute osa mängis poolsada vabatahtlikku abilist.

Kaisi sõnul saadeti kõigile piirkonna elanikele varakult teade õppusest otsepostitusega ja sellest on korduvalt räägitud ka meedias. “Loodan, et keegi seekord päriselt paanikasse ei sattunud,” sõnas ta.

Päästeameti saarlastest operatiivkorrapidajad olid kaasatud õppuse staabi töösse Linnahotellis. Kohalikud päästemeeskonnad abistasid võõraid ettenähtud pumpamiskohtadel.

Reedel kell viis hommikul oldi Torgu vallas vett täis Stebeli komando-
punkti juures. Seekord komandopunkti tühjaks ei pumbatud, sest spetsialistid kartsid varisemisohtu. Eile kella kaheksa ajal õhtul alustati Kuressaare linnust ümbritseva vallikraavi tühjaks pumpamist. Stsenaariumi järgi leiti pumpamisel lõhkekeha, mistõttu tööd peatati ja evakueeriti ka pumpajate baaslaager. Kristi Kais avaldas lootust, et reaalselt nii ei juhtu, kuid Saaremaa ajalugu arvestades ei saa enne õppuste lõppu selles ka kindel olla.

Õppused sattusid aega, mil Saaremaal valitsesid ideaalsed ilmaolud. Meeskondadel tuli õppuste ajal siiski toime tulla erinevate ülesannetega, mistõttu nende koormus ei jäänud sugugi väiksemaks, kui see olnuks tormiilmaga kaasnevate raskuste korral. Lisaks tehnika ülesseadmisele ja pumpamisele peavad pumpajad varustuse pärast õppust kokku korjama.

Print Friendly, PDF & Email