Veeteede amet kinnitas koondamist (2)

Veeteede amet koondab 1. juunist kaks Saaremaal ja ühe Pärnus navigatsioonimärkidega tegelevatest töötajatest. Lisaks koondab Veeteede Amet 1. juulist kolm inimest navigatsioonimärke paigaldava laeva EVA-317 meeskonnast ning võtab laeva ekspluatatsioonist välja.

„Struktuurimuudatused tähendavad ka inimeste koondamist, mis on inimlikult alati keeruline otsus, kuid meie tegevuse otstarbekuse ja efektiivsuse seisukohalt vältimatu,“ sõnas Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas.

Märkide paigaldamisega jäävad edasi tegelema kolm Veeteede ameti laeva, milleks on EVA-316, EVA-318 ja Sektori.
„Lähtuvalt reaalsetest vajadusest oleme otsustanud teha struktuurimuudatused, mille käigus jääb alles Lääne-Eesti piirkonna navigatsioonimärkide teenindamiseks üks üksus keskusega Haapsalus,“ ütles Arikas.

Tema kinnitusel ei tähenda see, et VTA esindus Saaremaal ja Pärnus ära kaoks. Rene Arikase sõnul jääb kolme töötaja asemel Kuresaares harukontoris ja kahe töötaja asemel Pärnu harukontoris mõlemasse koha peale tööle üks navigatsioonimärkidega tegelev spetsialist.

Eesti pikima rannajoonega Saare maakonnas jääb käimasoleval merekultuuriaastal talituse töötajatest veeteede ameti palgale vaid vanemspetsialist Mati End. Saaremaa talituse juhataja Jüri Kuusk ja peaspetsialist Madis Lepik kaotavad töö.

AMETIST LAHTI: Saaremaa navigatsioonimärgistuse talituse juhataja Jüri Kuusk Kübassaare tuletornis, kuhu talle 1. juulist kahjuks enam asja ei ole. TAMBET ALLIK

AMETIST LAHTI: Saaremaa navigatsioonimärgistuse talituse juhataja Jüri Kuusk Kübassaare tuletornis, kuhu talle 1. juunist kahjuks enam asja ei ole.
TAMBET ALLIK

Veeteede ameti kommunikatsioonijuht Priit Põikliku teatel on VTA-s tehtud viimastel aastatel investeeringuid, mis on võimaldanud oluliselt moderniseerida navigatsioonimärkide tööd. See tähendab, et märkide haldamine on suures osas automatiseeritud ning seetõttu on oluliselt vähenenud vajadus neid hooajaliselt paigaldada ja regulaarselt hooldada.

Aastatega on navigatsioonimärkidel Eesti vetes uuendatud 99 % tuleseadmetest, sealhulgas võetud kasutusele leedlaternad, mis on väga töökindlad. Ka on ujuvmärgistus muutunud osaliselt aastaringseks, mis võimaldab nende regulaarset hooldamist, mida saab seega paremini planeerida. Kui veel 2001. aastal oli Veeteede ameti navigatsioonimärgistuse hooldamise valdkonnas 126 kaldatöötajaid, siis nüüd on neist alles 28.

Viimase poole aasta jooksul on pidevalt vähenenud Veeteede ameti koosseis. Avaliku teenistuse alusel teenistuses olevate ametnike arv on ametis poole aastaga vähenenud 10 % võrra.

Vähenemine on toimunud teenistujate arvel peakontoris ja ameti laevadel. See tegevus lähtub vajadusest olla riigiasutusena efektiivsed. Samuti on see kooskõlas valitsuse eesmärgiga vähendada lähiaastatel riigisektori teenistujate arvu. Praegu töötab Veeteede Ametis 281 teenistujat, teatas ameti kommunikatsioonijuht Priit Põiklik.

Riigihalduse minister Arto Aas kutsus hiljuti kõiki ministreid ja maavanemaid üles kaasa mõtlema ja tegema ettepanekuid, millised riigiasutused pealinnast välja viia. Saare maavalitsus tegi ministrile vastuseks ettepaneku tuua Saare maakonda veeteede amet või selle struktuuriüksused, Eesti merekool ja TTÜ mereakadeemia ning muinsuskaitseamet.

“Koos veeteede ameti, merekooli ja mereakadeemia ületoomisega maakonda tekiks üleriigiline merendusalane kompetentsikeskus, mis hõlmaks nii mereohutust, mereharidust kui ka laevaehitust,” märkis maavanem Kaido Kaasik.


 

RÕIVAS: Veeteede Amet peab tegema kõik selleks, et protsesse efektiivsemalt korraldada

Kolmepäeval vastas riigikogu infotunnis Henn Põlluaasa VTA koondamise teemalisele küsimusele peaminister Taavi Rõivas.

Henn Põlluaas
Aitäh! Palju on räägitud sellest, et riigiasutused või mõned struktuuriüksused võiksid kolida maapiirkondadesse. Minister Aas kutsus kõiki ministreid ja maavanemaid selles suunas kaasa mõtlema. Tegelikkus aga on hoopis teine. Veeteede Ameti teatel kavatsetakse näiteks korralikult välja ehitatud ja tõrgeteta funktsioneeriv Saaremaa navigatsioonimärgistuse talitus hoopis likvideerida. Kui navigatsioonimärkide töös tekib häireid, siis on nende kiire taastamine drastiliste tagajärgede ärahoidmiseks ülioluline. Kuskilt kaugelt reageerides on aga operatiivsus välistatud, rääkimata sellest, et järjekordselt kaovad töökohad maapiirkondadest. Küsimus: miks lähevad valitsuse sõnad ja teod lahku ning maapiirkondade elavdamise asemel hoopis likvideeritakse sealseid struktuuriüksusi? Kas te ei leia, et Saaremaa talitus peaks siiski säilima?

Peaminister Taavi Rõivas
Aitäh! Mulle on Veeteede Ametist kinnitatud, et plaani Saaremaa harukontorit likvideerida ei ole. Küll aga on tõsi see, et nii nagu igas riigiasutuses, peab ka Veeteede Amet tegema kõik selleks, et protsesse efektiivsemalt korraldada. Eestis on juba praegu ühed kõige kaasaegsemad veeteede märgistamise võimalused. Toome lihtsa näite: ka majakad, mis vanasti töötasid selliselt, et inimene ronis torni ja pani tule põlema, on ammuilma muudetud elektrooniliseks. Loomulikult on sellega kaasnenud ajalooliselt ka osa töökohtade vähenemine. Ma usun, et te mõistate, mis selle loogika taga on. Kui veel 15 aastat tagasi oli Veeteede Ameti koosseisus 500 teenistujat, siis praegu töötab seal alla 300 teenistuja. Aga vähenemine on siiski kõige rohkem aset leidnud peakontoris ja ka ametilaevadel.
Mis puudutab maapiirkondade elavdamist, siis kõige parem elavdamine on muidugi see, kui maapiirkondades loovad töökohti ettevõtted. See on palju kestlikum, aga vastab tõele ka see, et me tõepoolest vaatame selle pilguga, milliseid riigiasutusi on võimalik Tallinnast väljapoole viia, et omalt poolt ka samuti pisut õlga alla panna. Aga ma usun, et te mõistate, see ei ole võrreldav nende töökohtade hulgaga, mida ettevõtjad loovad ja on juba loonud.

Riigikogu infotunni stenogramm kolmapäeval, 18. mail 2016.

Print Friendly, PDF & Email