Kuressaare kaasav eelarve läheb viimse sendini jagamisele (2)

4_kaasav

KETASGOLFIRAJAD KURESSAARDE: Musumänniku terviseraja rajamise eestvedaja Kaljo Ellik ja Saaremaa spordikooli direktor Mati Mäetalu loodavad, et vaba aja sportliku veetmise võimalused Kuressaares laienevad. Foto: TÕNU VELDRE

Kuressaare kaasava eelarve hääletus on avatud olnud loetud päevad, kuid hääli on kogunenud juba pea poole rohkem kui eelmisel aastal.

Kasvavat trendi on kaasava eelarve hääletustulemused näidanud ka mujal Eestis. Näiteks Tartus anti esimesel ehk 2013. aastal 2645 häält, 2015. aastal aga 6929 häält 3772 hääletajalt. Sealgi sai esimesel aastal iga linnakodanik anda ühe hääle ja alates teisest aastast hääletada kuni kolme talle meelepärase idee poolt. Kuressaares oli eilse päeva seisuga hääli kogunenud üle 950.  Eelmisel aastal andis 324 kuressaarlast 549 häält ja üle-eelmisel aastal osales hääletuses 280 inimest.

Oluline on häälte ja hääletajate lugemine seetõttu, et kaasava eelarve tulevik sõltub suuresti osalejate arvust. “Sõnastatud eesmärk on, et oleks rohkem hääletajaid kui eelmisel aastal. Kui on tagasikukkumine, tekib küsimus, kas asjal on üldse mõtet,” selgitas Kuressaare linnavalitsuse projektijuht Simmo Kikkas. Täna on kindel, et tagasikukkumist ei tule, kuid arenguruumi on ikkagi veel kõvasti, kuna potentsiaalseid hääletajaid on üle 11 000. Väljajagatav summa, mis Kuressaares on 30 000 eurot, Kikkase sõnul siiski ilmselt päris müstilistesse kõrgustesse ka edaspidi ei kerki.

Summa võiks kasvada

Kaasava eelarve 30 000 euro taga konkreetset kalkulatsiooni küll ei ole, kuid teatud määral oli see esialgu seotud Tartu summaga, mis oli 140 000 eurot ja on nüüd kasvanud 150 000 euro peale. Nimelt sai nii Simmo Kikkase kui ka volikogu liikme Taavi Rauniste sõnul kaasava eelarve sisseseadmisel Tartust eeskuju võetud. Seal moodustab nimetatud summa umbes ühe protsendi investeeringute eelarvest.

Kuressaares, kus Kikkase sõnul on igal aastal investeeringuteks jämedalt kaks miljonit eurot, on kaasava eelarve summa protsentuaalne osakaal umbes sama. “Pärnul ja Viljandil on ka  30000 eurot,” märkis Kikkas. Tema hinnangul võiks see summa kasvada kooskõlas eelarve kasvuga.

Taavi Rauniste, kes on kaasava eelarve üks algatajatest Kuressaares, leidis aga, et tulevikus kõlaks 100 000 eurot päris hästi. “Seda rohkem projekte ära teha saab,” märkis ta. Ka Kikkas on just seda meelt, et toetust võiks saada pigem mitu väiksema eelarvega projekti kui üks suur. See aga oleneb täielikult hääletajatest.

Nimelt on süsteem selline, et enim hääli saanud idee saab täisrahastuse ja kui sealt raha üle jääb, kandub see edasi teisele kohale jne. Näiteks möödunud aastal said täisrahastuse Saaremaa ühisgümnaasiumi jalgpalli-miniväljaku tehismurukatte uuendamine ja ettepanek “Purjetame Kuressaare paremaks”. Kolmandale kohale tulnud Kudjape kalmistu projektile jäi kahest esimesest üle 5666 eurot.

Kikkas selgitas, et osalisest rahastusest võib ka loobuda ja sel juhul kandub summa edasi järgmisele projektile. “Kassasse midagi ei jäeta,” kinnitas ta.

Kui vaadata tänavuse hääletuse hetkeseisu, siis esikohal oleva “Disc-golfi pargi rajamine Musumännikusse” eelarveks on märgitud 9100 eurot. Teisel kohal oleva idee “Väikesed võimlejad võimlevad vaibal” eeldatav eelarve on 5655 eurot ja hetkel kolmandal kohal oleva “Uus katus SÜG-i õpilaskodule” eeldatav eelarve 30 000 eurot.

Juhul kui positsioonid ei muutu, saab kaks esimest ideed seega täisrahastuse ja kolmas osalise, kui seda soovitakse. Kui aga SÜG-i õpilaskodu katuse projekt kerkib esikohale, ei jää teistele midagi.

Niisiis aitab kaasav eelarve kord aastas selgeks teha, millistel ideedel on reaalselt huvigrupp taga, selgitas Kikkas. Ta lisas, et algul ootasid mõned ehk kaasavast eelarvest midagi uut ja unikaalset. Tegelikult on aga valdav osa ettepanekutest seotud teemade ja algatustega, millega linnavalitsuse poole igapäevaselt pöördutakse. Sellisel kujul on ideed aga inimestele näha ja nad ise saavad otsustada, mida toetada.

Siinkohal tuleb märkida, et Kuressaare kaasavat eelarvet iseloomustab oluliselt liberaalsem kord kui mõnes teises linnas. Näiteks Pärnus esitati möödunud aastal 14 ettepanekut, mille hulgast komisjon valis välja viis, mis läksid hääletusele. Ka Kuressaares käivad ideed linnavalitsuse spetsialistide käest läbi, märkis Kikkas, kuid vaadatakse põhimõtteliselt ainult seda, kas idee on aasta jooksul teostatav või mitte.

“Oletame, et keegi plaanib mingit ausammast, ja selgub, et sellesse kohta ei ole võimalik planeeringut saada,” tõi Kikkas näite, et niisugusel juhul oleks idee hääletusele panemine inimeste petmine. Tänavu võeti hääletuselt maha ettepanek, mille kohaselt tulnuks üks eravalduses maja lammutada ja sealt saadav puit laiali jagada. Üldiselt on aga peaaegu kõik ettepanekud kaasava eelarve laiadesse raamidesse mahtunud.

Viitsütikuga pomm

Avatud suhtumisel on siiski ka teatud konksud sees. “Üks küsimus on alati see olnud, kas linna allasutused tohivad kaasavasse eelarvesse ettepanekuid esitada,” märkis Kikkas.

Ta lisas, et ega seda linnavalitsuses alati hea pilguga vaadata, kuid formaat seda lubab. “See on väike viitsütikuga pomm,” tõdes Kikkas, viidates, et kui linna allasutused järjest võidavad, võib see väiksematel kogukondadel ja MTÜ-del motivatsiooni maha võtta.

Samas ei saa väita, et seni oleksid allasutuste ideed, mis rahastuse on saanud, ainult nendele asutustele kasu toonud. SÜG-i jalgpalli-miniväljakul taovad palli ka paljude teiste koolide õpilased ja ümbruskonna noored. Samamoodi on Kikkase sõnul 2014. aastal rahastuse saanud Tuulte Roosi lasteaia mänguväljak avatud ka ümbruskonna lastele.

Teine potentsiaalne murekoht on ettepanekud, mis on kirja pandud paari lausega ja mille järel ei ole eeldatavat summat. “Need lastakse hääletusse “pika hambaga”, aga ega need ei saa hääli ka,” märkis Kikkas. Pigem on hääletuse eesotsas figureerinud ettepanekud, kus faktid ja eesmärgid on selgelt kirjas.

“Oleme ideede esitamise meelega jätnud nii vabaks, kui olla saab,” kinnitas ka Taavi Rauniste, et seni pole otsest põhjust olnud kuidagi piirama hakata, kes võib ettepanekuid teha ja missugused need olema peaksid. Ta toonitas, et võidavad ju ikkagi need ettepanekud, millel on suurem toetajaskond.

“Kui hääletajate hulk on väike olnud, siis on öeldud, et liiga vähe inimesi kogu linna elanikkonnast otsustab midagi, aga sunniviisiliselt ei saa kedagi kaasata,” lisas ta ja märkis, et võimalus osaleda on ju kõigil linnakodanikel alates 16. eluaastast.

Hääletajate arv on seotud inimeste teadlikkusega. Linna eelarves on kaasava eelarve reklaamimiseks ette nähtud 900 eurot. Suurema ja olulisema promo teevad aga üldiselt ära ikkagi ettepanekute tegijad ise ja nende poolehoidjad, tõi Rauniste välja.

Aega oma ettepaneku tutvustamiseks ja poolehoidjate leidmiseks on 29. mai südaööni, mil hääletus lukku läheb. Kuna tegemist on elektroonilise hääletusega, saab enne kella kukkumist oma häält muuta. Seega võivad jõujooned vähemalt teoorias veel oluliselt muutuda.


Kaasava eelarve ettepanekud:

  • Aia tänavale parkimisalad
  • Asukoha määramise seade SIILIKE
  • Avame Loomesuvila
  • Avastusõppe vahendid koolilastele
  • Bussijaama ooteplatvormi uuenduskuur (pingid, suur kell, lilled jm)
  • Disain-jalgrattahoidjad
  • Disc-golfi pargi rajamine Musumännikusse
  • Green Mile
  • Heina tänavat ja Saare Golfi ühendava soojavõrkude torude ülekäigukoha üle Tori jõe ümberehitamine jalakäijate sillaks
  • Invaühingu toetus katuse remondiks
  • Jaaniussi skulptuur Kuressaarde sissesõidul
  • Kiipimis- ja steriliseerimis/kastreerimiskampaania ning MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu tegutsemisvõimekuse tõstmine
  • Koerte treeningväljaku pinnasetööd ja piirdeaed
  • Kontrast 2: kunstinäitus linnaruumis
  • Kudjape kalmistu uue osa kiviaed
  • Kuressaarde korralik kebabikoht!
  • Kuressaare gümnaasiumi mänguväljak
  • Kuressaare Ida-Niidu elamurajooni mänguväljak
  • Kuressaare tänavapiknik
  • Kuressaare Vanalinna kooli spordiväljaku korrastamine
  • Kuressaare linnuse vallikraavi veevahetuse parandamine
  • Kuressaare rattarikkaks!
  • Kuressaare silt linna sissesõidul
  • Kuressaare väravad
  • Lambad ja laevad
  • Laste isikuankeet LEIA MIND
  • Laste loomekeskus-mängutuba koos tegeluste ja töötubadega
  • Liiklusohutuse tõstmine Vallimaa-Rohu-Torni tn ristmikul
  • Linna kõnniteede korrastamine
  • Linna rohkem istepinke
  • Matkarada ümber Linnulahe
  • Mereturvalisuse suurendamine Kuressaare piirkonnas
  • Mood on moes
  • Prügimajandus
  • Põduste kallasrada
  • Raamatukogule ja kultuurikeskusele iseavanevad uksed
  • Staadionitaguse tee korrastus
  • Sõimeealistele lastele uue sõimerühma (lapsehoiuvõimaluse) loomine
  • Sõltumatu mürauuringu tellimine Kuressaarde planeeritava motostaadioni tekitatava mürataseme hindamiseks
  • T-Klubi riietusmaja
  • Taaskasutuslaat turuplatsil
  • Urnimüür Kudjape kalmistule
  • Uus katus SÜG-i õpilaskodule
  • Väikesed võimlejad võimlevad vaibal
  • Kallaku oja harrastuskalapüügi taristu
  • Linn puhtamaks (rohkem prügikaste)
  • Rohkem rattahoidjaid
Print Friendly, PDF & Email