Riik ei salga enam: üks uus laev ei jõua tähtajaks liinile (7)

TIIU: Türgis lasti 29. aprillil vette parvlaev Tiiu, mis peaks minema Hiiumaa liinile. Foto: TS LAEVAD

TIIU: Türgis lasti 29. aprillil vette parvlaev Tiiu, mis peaks minema Hiiumaa liinile.
Foto: TS LAEVAD

Riigifirma TS Laevad kinnitas eile, et sisuliselt pole neil aimugi, millal neljas laev valmis saab, sest tegelik tähtaeg on täpsustamisel. Sama möönis nädal tagasi ka ettevõtte juhatuse liige Mart Loik, kuigi seni on taotud kui rauda, et kõik laevad valmivad õigeaegselt.

Kui veel veebruaris kinnitas majandusminister Kristen Michal riigikogu ees aru andes, et kõigi nelja uue parvlaeva ehitustööd on graafikust isegi kümmekond päeva ees ja teenuse osutamine oktoobrist pole ohus, on olukord nüüd  ühtäkki muutunud. Kuku raadio saates “Meretund” nädal tagasi külas olnud TS Laevade juhatuse liige Mart Loik tõi intervjuus välja, et kuigi Türgis ehitatavate laevadega on kõik hästi, on lahtisi otsi Poola laevade valmimisel. Nimelt peaks poolakate ehitatav esimene laev valmis olema 1. augustiks, kuid see tähtaeg võib edasi lükkuda. Samuti on täiesti lahtine Poolas ehitatava teise laeva valmimise aeg, kuigi seni oli teada, et tähtaeg on 1. september.

Saarte Hääle küsimuse peale ütles Mart Loik esiti, et mainitud raadiointervjuus ei ole ta graafikutest kõnelenudki, ehkki saate salvestus on internetis avalikult järelkuulatav. Samas tõdes ta, et laevaehitus on mahukas protsess, milles tähtaegade nihkumine on praktikas pigem reegel kui erand. “Meie suurimad väljakutsed on hetkel seotud Poola Remontowa laevatehasega, kus mõnedes ehitusetappides esineb mahajäämust,” märkis ta, rõhutades, et varuplaanid on töös ja täpsustuvad vastavalt laevade ehitusprogressile.

Mullu oktoobris nentis vandeadvokaat Carri Ginter Tallinna Sadama ajutise juhatuse liikmena vaatamata tehtud kriitikale, et uued laevad ehitatakse spetsialistide kinnitusel sadamaid ja olusid arvestades. Mai alguses on aga ajakirjanduses välja toodud, et ka sadamarajatistes tuleb teatavaid muudatusi teha, tagamaks uutele laevadele sildumisvõimalus.

Eilses Hiiu Lehes ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kantsler Merike Saks kõigele lisaks, et ühe uue laeva tähtajaks mittevalmimine on fakt. Saksa sõnutsi on raske öelda, mis juhtus, aga kõik on seotud Tallinna Sadama juhtide altkäemaksuskandaaliga.  Tema hinnangul ei tundnud ilmselt ei sadam ega ka poolakad lepingu pärast muret, sest selle tagamine oli täidetud teisel viisil.

“Nüüd, kui kaitsepolitsei hea töö tulemusel see teine “viis” vahelt ära lõigati, muutus oluliseks, mis on kirjas lepingus. See, mis on seal kirjas, ei ole meile kasulik ning kuna poolakatel on ehitusjärjekord pikk ja tööd hästi palju, siis lükatakse edasi need tööd, kus neil on seda soodsam teha.” Hoobasid poolakate korrale kutsumiseks ministeeriumil pole.

Seepeale möönis ka TS Laevade juhatuse esimees Kaido Padar, et neljas laev võib tõesti hilineda. Selliseks puhuks on neil aga varuplaan, et tagada riigiga sõlmitud lepingu täitmine lisalaevaga.

Parasjagu käivatki läbirääkimised poolakatega laevade tegelike tähtaegade osas. Padari sõnul on nende fookus lõpptähtajal ja kvaliteedil.

Probleem lepingutes

Ka Padari kinnitusel on probleemi allikaks Tallinna Sadama eelmiste juhtide sõlmitud lepingute kvaliteet. TS Laevadel on tema sõnul käimas läbirääkimised ka erinevate pakkujatega asenduslaeva kasutamiseks, et tagada riigiga sõlmitud lepingu täitmine. Ta kinnitas, et välistada ei tohi seejuures kedagi, ka Saaremaa Laevakompaniid mitte.

Väinamere Liinide kinnitusel on nii nemad kui Saaremaa Laevakompanii korduvalt juhtinud riigi ja riigi äriühingute tähelepanu õiguslikele ning tehnilistele riskidele seoses suursaarte parvlaevade ning sõitjateveo riigihangetega. Seda kohe pärast riigi kavatsusest teadasaamist ja enne riigihangete läbiviimist, aga ka siis, kui hangete menetlus juba käis.

Juhiti tähelepanu

Sealhulgas on juhitud tähelepanu, et arvestades turu olukorda ning laevaehitajate tootmisvõimsusi, ei ole reaalne nelja parvlaeva ehitamine ning nende valmimine liiniveo teenuse osutamiseks hiljemalt 1. oktoobriks, teatas Väinamere Liinid. Praegune vedaja lisas, et nemad osutavad teenust vastavalt kehtivale lepingule. Edasine teenuse osutamine sõltub aga tellijate soovidest ning plaanidest.

Kui palju laevade rentimine võiks ettevõttele maksma minna, ei soovinud Padar öelda, ent mainis BNS-ile antud kommentaaris, et eeldatavasti võib hind olla madalam kui praegu 920 000 euroga renditud Mercandia. Sellest tekkiv lisakulu Padari sõnul ettevõtte äriplaani ei muuda.

Minister Kristen Michal ütles eile, et sadama esimene prioriteet on tagada ikkagi uute laevade saabumine, nende kvaliteet ning hilinemise korral varulaeva olemasolu. Võimalike trahvinõuetega tegeletakse hiljem.


Suur osa uutest töötajatest ei tööta praegustel laevaliinidel

Mart Loik kinnitas Kuku raadio saates, et uute laevade meeskondade komplekteerimine on läinud üle ootuste hästi ja olulisemad ametikohad on täidetud. Tema sõnutsi saadetakse osa meeskonnaliikmeid lähiajal Türgi tehasesse ja juuni keskel ka Poolasse.

“Umbes 70% neist on väljastpoolt ehk ei tööta täna parvlaevaliinidel, aga neil on pikk merestaaž ja reisilaevakogemus,” tähendas Loik uutele laevadele juba leitud töötajatest kõneldes. Selline valik on tehtud teadlikult, et mitte häirida praeguse operaatori tööd.

Põhjus, miks päris kõikide töötajatega pole töölepinguid veel sõlmitud, seisneb Loigu sõnul selles, et laevade ülevõtmiseks ja kojutoomiseks pole nii palju mehi vaja. “See on umbes pool kogu meremeeste arvust, kes meie juures tööle hakkab,” märkis ta. Ülejäänud töötajad palgatakse sügisel.

Loik kinnitas Saarte Häälele, et nad peavad lugu Saaremaa Laevakompanii ja Väinamere Liinide poolt 20 aasta jooksul tehtust ning suhtuvad võetud kohustusse vastutustundlikult. “TS Laevade tegevuse käivitamisel teeme kõik endast oleneva, et see võimalikult vähesel määral häiriks praeguse operaatori igapäevast tööd kuni sügiseni,” nentis ta.

See puudutavat eelkõige merepersonali värbamist, mis on planeeritud etappide kaupa. “Tööd saavad meie juures kindlasti kõik head spetsialistid ning kandideerimisel on eelis inimestel, kes elavad Lääne-Eestis või saartel.”

Print Friendly, PDF & Email