Töö, mis õpetab tegijat Saaremaad tundma (3)

VAJAB LAHTIST PEAD: Kristo Seema sõnul on saekaatri operaatori töö jõukohane nii naistele kui ka meestele ja selgeks õpitav paari nädalaga. Foto: MAANUS MASING

VAJAB LAHTIST PEAD: Kristo Seema sõnul on saekaatri operaatori töö jõukohane nii naistele kui ka meestele ja selgeks õpitav paari nädalaga.
Foto: MAANUS MASING

OÜ Kenamets liikuv saekaater otsib oma meeskonda täiendavat operaatorit, kuna tellimuste täitmise järjekord on liiga pikaks venitanud.

 

Esimene aasta oli raske, klientide leidmiseks tuli kõvasti reklaami teha, aga nüüd on teenuse soovijate järjekord juba pikem, kui oskasin loota, nendib OÜ Kenamets juht Kristo Seema. “Hea töö reklaamib end ise,” sõnab ta.

Liikuv saekaater pole Saaremaal ilmaime. Kaks ja pool aastat tagasi, kui Kristo selle endale LEADER-i projektitoetuse abil soetas, tegutses maakonnas teinegi liikuv saekaater, kuid selle omanik loobus just siis, kui Kenamets alustas.

Liikuva saekaatri põhiklient on erametsaomanik, talunik, kes tahab oma metsa väärindada ja endale midagi ehitada. Masstoodangut agregaat teha ei võimalda. Kui suured saekaatrid saevad ühes vahetuses 60–70 tihumeetrit puitu, siis liikuva saekaatri võimsus on palju väiksem. Toodangu maht sõltub lõigete arvust ehk sellest, kui paksu või õhukest materjali on palgist vaja lõigata.

“Majapalgi laskmiseks kaks serva ära lõigata – siis võib lasta ka kolm tihu tunnis,” räägib Kristo, kes soovib masina keskmise jõudluse viia tihumeetrini tunnis, kuid numbrid on siiamaani paraku teistsugused ja keskmine kipub olema seal 0,8 tihumeetri juures. Arvestuse aluseks on eeldus, et pool saetud materjalist on prussid ja pool lauad.

Iga töö on isemoodi

Nagu juba märgitud, nõudluse üle liikuv saekaater ei kurda, pigem vastupidi. Ja see on Kristo murelikuks teinud. Ta on püüdnud enam kui kahe aasta jooksul saekaatri töögraafikut mingisse kindlasse rütmi seada, kuid siiani pole see lõpuni õnnestunud. Probleem on selles, et iga töö on isemoodi.

“Kogemustega pole siin midagi pistmist,” nendib Kristo. “Kui klient ütleb, et tal on seitse tihu palki saagida, siis on see koos masina ülespanemisega ühe päeva töö. Kui aga kohale lähen, siis enamasti on materjali rohkem. Pahatihti, ja mitte et mul töö vastu midagi oleks, on seal veel ka paar naabrimeest, kes tahaks samuti natuke palki saagida. Ja nii ta läheb.”

Saekaater, kuigi Saksa tehnika, läheb aeg-ajalt ka katki, mis lööb samuti graafiku sassi. Kristo plaan on saada masin tööle seitsmel päeval nädalas, mis tähendab senisele kahele töölisele lisaks veel üht operaatorit.

“Ta peaks olema hea mees, lahtise peaga ja matemaatikat jagama. Vähemalt kahesaja piires korralikult liitma ja lahutama,” ütleb Kristo muigamisi. Lisab, et eelnev sellealane töökogemus pole tarvilik, võib-olla on värske pilk isegi kasulikum. “Ma ise ostsin masina, olemata meetritki saekaatris töötanud,” sõnab ta.

Töö sobib ka naisterahvale. “Me oleme naisega koos saaginud ja saime hakkama küll,” nendib Kristo.

Kindlasti tuleb arvestada sellega, et töö on müra- ja tolmurohke. “See on ikka üle saja detsibelli,” möönab Kristo. Üks asi on mootorimürin, aga veelgi valjem on puitu läbistava lõiketera hääl.

Tolmu ja müra vastu tuleb kasutada kaitseprille- ja kõrvaklappe. Suvel ka päikesekreemi. Ja ka silmapuhastusvedelikku kulub omajagu, sest tolmu on saekaatri ümber lendlemas ka siis, kui masin ei tööta.

Suhkrust olla ei tohiks

“Väga tuuliste ilmadega olen ka respiraatorit kasutanud,” räägib Kristo. Sest kui tuul pöörab, siis saeraami niisama lihtsalt ringi ei pööra.

Ülesseadmine võtab ikka üle tunni aja. Ja loomulikult on kasutusel turvavarustus. Kui palk ikka varba peale kukub, siis pole nalja.

Kuna töö on välitingimustes, siis ei tohiks töötaja ka päris suhkrust olla, et kui kolm piiska vihma tuleb, siis kohe pillid kotti. “Teinekord tuleb paar tundi vihma ära kannatada, kui sel moel töö valmis saab. Muidugi päris pardipoegi mängima ka ei pea,” räägib Kristo.

Väljaõppele kulub umbes kaks kuni kolm nädalat, siis peaks operaator olema suuteline masinaga iseseisvalt töötama.

Operaator saekaatrit ise vedama ei pea, aga miinimumnõudena soovib Kristo töömehelt vähemalt B-kategooria juhiloa olemasolu. Haagisega sõitmiseks on vaja CE-kategooria luba, mille omamine oleks loomulikult boonus.

“Töö on ehk pisut rutiinne, aga igal nädalal ootab ees uus koht, mis annab vaheldusrikkust. Ei ole päevast päeva samad näod,” sõnab Kristo.

Print Friendly, PDF & Email