“Kullalaeva” vrakk kaitse alla (TÄIENDATUD)

40–46 MEETRI SÜGAVUSEL: Valeria vrakil on tõenäoliselt 1930. aastate päästetööde tulemusena pealt rebitud pealisehitised ja osaliselt ka laeva tekk. Foto: REPRO/MUINSUSKAITSEAMET

40–46 MEETRI SÜGAVUSEL: Valeria vrakil on tõenäoliselt 1930. aastate päästetööde tulemusena pealt rebitud pealisehitised ja osaliselt ka laeva tekk.
Foto: REPRO/MUINSUSKAITSEAMET

Kihelkonna inimestele juba üle saja aasta “kullalaevana” tuntud kaubalaeva Valeria vrakk võetakse muinsuskaitse alla, nagu veel 21 Eesti vetes uppunud alust.

 

Eksperdihinnang_Valeria-4Juba vahetult pärast laevahukku hakkas rahvasuus liikuma legend, et Valeria vedas Peterburist Saksamaale kulda. Et vraki täpne uppumiskoht oli teadmata, ei õnnestunud õnneotsijatel välja uurida, kas jutul tõepõhja oli. 20.–30. aastatel oli Eestis vetes I maailmasõjas uppunud laevade otsimine, nende ülestõstmine, vanametalliks lõikamine ja taaskasutus üsna tähtis tööstusharu, millega tegelesid mitmed ettevõtjad.

Miljonivarandus

Näiteks kirjutas Päevaleht 1938. aasta septembris, et AS Meretõstetööd toimetab juba teist nädalat Saaremaa rannikul Neeme maanina kohal umbes 15 miili rannikust loode suunas uppunud Valeria vraki otsimisega: “1 000 000-kroonine varandus ootab päevavalgele toomist.” Iga päev oli väljas viis paadimeeskonda ja traalimine läks päevas maksma 200 krooni, sellest hoolimata jätkatakse otsimist seni, kui ilmad vähegi lubavad, andis Päevaleht teada.

Legendi Valeria pardal olevast salapärasest kullalaadungist toitis näiteks ka 1934. aasta juulis ajalehes Vaba Maa ilmunud uudis “Vägikaikavedu laevavraki pärast”. Väidetavalt oli Eesti ettevõte Balti päästeselts leidnud Kihelkonna kalurite abiga Valeria vraki ja seetõttu sõitis otse Saksamaalt kohale konkureeriva ettevõtte päästelaev Seemöwe.

“Õhtul tuli Seemöwe Kihelkonna lahte ja öösel alustas teekonda Tinarahu poole. Seda nägi aga Balti päästeseltsi päästelaev Karin, kes ka merele sõitis. Kaks päästelaeva jäid seisma Tinarahu madaliku läheduses Balti päästeseltsi leitud laevavraki juures. Kui see laev enne maailmasõda oleks hukkunud, siis oleks tema omanik Balti päästeselts, kui esimene leidja. Saksa päästeselts aga on nähtavasti arvamisel, et Balti päästeselts on leidnud Valeria vraki ja ei taha nüüd lahkuda vraki juurest,” nentis ajaleht. Siiski selgus peagi, et merepõhjast leitud vrakk ei olnud Valeria.

Asukoht selgus 2008

Vraki täpse asukoha Kõpu poolsaarest ligi 9 miili edelas ja Tagamõisa poolsaarest ligi 19 miili põhjas lokaliseeris veeteede amet merepõhja mõõdistustööde käigus alles 2008. aastal.

Muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektori Maili Roio sõnul tegi Tuukritööde OÜ 2012. aastal vrakil uuringud ringskaneeriva sonari ja allveerobotiga ning vraki dokumenteerimistööd tegi muinsuskaitseamet koostöös SubZone Oy-ga 2015. aasta suvel.

Tema hinnangul tuleb Valeria vrakk võtta riikliku kaitse alla kui arheoloogiline ajalooallikas, mis kannab endas informatsiooni meresõidust, merekaubandusest ja aurulaevade arengust 20. sajandi alguses.

Roio teeb ettepaneku lubada Valeria vrakile sukeldumist vastavalt muinsuskaitseseaduses sätestatud piirangule, kuid kui mälestise seisukord sukeldumistegevuse tagajärjel halveneb, tuleb kaaluda avaliku juurdepääsu piiramist.

 

TÄIENDATUD 13.05

Kokku palub muinsuskaitseamet kaitse alla võtta 21 laevavrakki. Ülevaated Maili Roio koostatud eksperthinnangutest:

Viljo vrakk

Valeria vrakk

Allveelaeva U 679 vrakk

Tankeri Železnodorožnik vrakk

Allveelaeva S-345 vrakk

Allveelaeva S-5 vrakk

Kaubalaeva Royal Minstrel vrakk

Nargen vrakk

Maabumisaluse PiLb 40 vrakk

Allveelaeva Jedinorog vrakk

Miinitraaleri HMS Gentian vrakk

Torpeedokaatri D-3 vrakk

Kergeristleja HMS Cassandra vrakk

Liinilaeva Astrahan vrakk

Valvelaeva Amrumbank vrakk

Miinitraaleri Altair vrakk

Kaubalaeva Alice H vrakk

Laevavrakid 30738, 30737, 30736, 30735, 30734

 

 

Print Friendly, PDF & Email