Lastest, vanematest ja elatisabist (1)

Eestis on 42 000 üksi last kasvatavat vanemat – seda on natukene rohkem kui Pärnu linnas elanikke. Narva linna täis lapsi ehk üle 56 000 lapse kasvab üksikvanemaga ja neist iga neljas on olukorras, kus ta ei saa oma teiselt vanemalt elatist kätte.

Margus Tsahkna2014. aastal läbi viidud Eesti sotsiaaluuringu andmetel olid 1,2% Saaremaa peredest üksikvanemaga. Sama uuringu kohaselt kasvas 7,5% kuni 17-aastastest Saaremaa lastest just üksikvanemaga peredes.

2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema vastu, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot – sama suur on mõne Eesti linna terve aasta eelarve.

2016. aastast käivitub elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatavate vanemate lastele vähemalt 100-eurone elatisraha kuus. Näiteks Lätis, kus töötab sarnane süsteem, on riigi poolt tagatud summa umbes 30 eurot. Samal ajal Saksamaal, kus väljamõistetud elatisrahad on palju suuremad kui Eestis, on riigi poolt makstav elatisabi täpselt sama suur, kui saab olema Eestis, ehk siis 100 eurot.

Elatisabiskeem ei ole asi iseeneses, kõlav lubadus või kellelegi prääniku andmine, pigem vastupidi. Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtgrupile ehk nendele lastele, kelle teine vanem väljamõistetud elatist ei maksa. Seetõttu ohustab just üksikvanemaga kasvavat last vaesusesse ja materiaalsesse ilmajäetusse langemine.

Milleks elatisabiskeem?

Üksikvanemaga perede absoluutse vaesuse määr on Eestis pea kolm korda suurem kui kahe vanemaga peredes ning vaesuses mitteolevate perede puhul on just neil peredel suurim risk sinna langeda. Seega toob oma lapsele elatisraha mittemaksmine kaasa olukorra, kus tõuseb ka lapse vaesusrisk, sest kõik pere väljaminekud tuleb katta vaid ühe vanema sissetulekust.

Kui seni on olnud vaidlus selle üle, kas elatisabi makstakse või mitte, üksinda last kasvatava vanema probleem, siis nüüd astub riik selgelt tema poolele. Uue skeemi loomine ei vabasta aga elatisvõlglast tema kohustustest. Riik astub nõrgema poolele, kuid nõuab oma kohustused täitmata jätnud vanemalt võla sisse.

Kuidas elatisabiskeem toimib?

Minult on küsitud, kas elatisabi saamise tingimuseks on vanemate abielu ja selle lahutus. Vastus on EI! Lapse ülalpidamiskohustus tuleneb ainult ja ainult vanemaks olemisest ning ei sõltu vanemate omavahelistest suhetest. Elatisabi saaja on laps, keda tema täisealiseks saamiseni esindab vanem.

Elatisabi on õigus saada kuni 18-aastasel lapsel ja õppimise korral kuni 21-aastasel lapsel. Ka nendel lastel, kes elavad eestkostjaga, hooldajaga või asenduskodus ja kelle vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud, on õigus elatisabile.

Oleme elatisabiskeemi üles ehitanud nii, et toetuse taotlemine oleks vanemale võimalikult lihtne. Lapsevanem ei pea elatisabi saamiseks pöörduma mitme erineva asutuse poole, vaid piisab sellest, kui avaldada soovi sama kohtutäituri juures, kelle poole on pöördutud täitemenetluse avamiseks. Edasi suhtlevad omavahel juba erinevad asutused ja sotsiaalkindlustusamet maksab piisavas ulatuses elatisabi üksikvanema või lapse kontole. Bürokraatia ja erinevate kohustuste vähendamine peab soodustama seda, et elatisabi jõuaks kõikide abivajajateni võimalikult kiiresti.

Elatisabi saamise eeldus on see, et last kasvataval vanemal on lapse elatise osas jõustunud kohtuotsus ning selles asjas toimub ka täitemenetlus. Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda alates 1. jaanuarist 2017.

Oma Eestis elavale lapsele on elatisabi maksmise kohustus ka vanemal, kes elab ja töötab välismaal ning ka sellisel juhul tuleb üksikvanemal elatisabi taotlemiseks pöörduda Eesti kohtutäituri poole.

Kuigi elatisabi ei maksta tagantjärele (st neid võlgu, mis juba tekkinud, ei kaeta), on kõigil neil üksikvanematel, kes on juba varem kohtutäituri poole pöördunud täitemenetluse algatamiseks, võimalik alates 2017. aastast esitada kohtutäiturile ka soov elatisabi saamiseks.

Riik ei saa asendada vanemate hoolitsust

Me peame aru saama, et elatisabivõlglane on võlgu oma lapsele, mis seab ohtu lapse heaolu ja arenguvõimalused. Vanemate suhtes, kes oma kohustusi laste ees ei täida, on riik selge sõnumi andnud. Alates märtsist karmistusid oluliselt meetmed nende võlgnike vastu, kes hoiavad teadlikult kõrvale lapsele elatise maksmisest.

Iga laps on tähtis ja vanemate lahkuminek ei tohi lapsele kaasa tuua veel rohkem negatiivseid tagajärgi. Vanemate armastust ja hoolitsust riik kahjuks asendada ei saa, küll aga saab tagada ülalpidamise – elatisabiskeemi abiga.

Margus Tsahkna
sotsiaalkaitseminister  

Print Friendly, PDF & Email