Hirvedega kimpus põllumehed tahavad suuremaid küttimismahte

Saaremaa põllumeeste liit on seisukohal, et hirve ja metssea minimaalne küttimismaht peab püsima vähemalt möödunud aasta tasemel.

Saaremaa põllumeeste liidu juht Tõnu Post ütles, et metssea minimaalne küttimislimiit peab vaatamata lõppenud aasta rekordilistele küttimisarvudele jääma endiselt vähemalt 3500 looma juurde ning punahirvede küttimislimiiti tuleb tõsta mulluselt 600 isendilt 700 loomale.

Posti sõnul arutas ta Saaremaa ulukiressursi olukorda keskkonnaagentuuri ja keskkonnaministeeriumi spetsialistidega, kes olid seda meelt, et Saaremaal on ulukite arvukus tugevalt alahinnatud. Tuginedes ulukiasjatundja Peep Männiliga aset leidnud vestlusele, viitas Post maakonnas valitsevatele olulistele ebakõladele loendusandmete ja kütitud loomade arvu osas. Kui 2014. aastal andsid jahimehed metssigade loendusarvuks enne poegimisi umbes poolteist tuhat isendit ning seejärel küttisid 5000 looma, millest üle 3000 olid enam kui aasta vanused, siis näitab see populatsiooni tugevat alahindamist ja sigade üleküllust Saaremaal.

Saaremaa põllumeeste liit on seda meelt, et hirvede laskekohustust tuleks ilmselt suurendada ja sigade laskelimiiti hoida eelmise aasta tasemel. “Vaadates, millist kahju on sead juba praegu rohumaadel nii mulle kui ka teistele põllumeestele teinud, siis neid sigu on ikka ropult palju,” lausus Tõnu Post.

Kevade hakul külmemate ilmadega oli põllumeeste jaoks täiesti tavaline näha põldudel 30–40-pealisi hirvekarju. “Tegelikult on see, nagu terve lehmakari oleks põllust üle käinud,” võrdles Post. “Nad tallavad põllud ära ja söövad tühjaks ning teevad ikka palju kahju, nad söövad põllumehe arvelt,” lisas ta.

Saaremaa põllumeeste esindaja maakonna jahindusnõukogus, viljakasvataja Jaan Sink ütles, et hirvede arvukuse kasv teeb muret terve maakonna põlluharijatele. “Mu oma maade peal elab neli hirvepulli, kes pidevalt käivad ja kooserdavad põldude peal, varsti on juba pooled taimed ära tallatud,” rääkis Sink, kelle teada on jahimeestele antud soovitus noorloomi mitte lasta, vaid oodata, kuni loomast täispull sirgub. “Kui tohib lasta ainult 15-haruliste sarvedega pulli, siis on selge, et nad paljunevad,” osutas Sink.

Jaan Sink ütles, et kui ta möödunud aastal nõudis jahindusnõukogus 700 hirve küttimist, ei võetud teda kuulda. “Jahimehed pidasid mind lolliks ja nõudsid aru, mille pealt ma sellist numbrit nõuan.”

Valjala viljakasvataja ja jahimees Eugen Koit möönis, et hirvi on sel kevadel tavalisest arvukamalt ning paraku on loomad teinud talikultuuride põldudele ka märgatavat kahju. “Siin oli lausa 36-pealisi karjasid, veel paar nädalat tagasi käisin neid öösel viljast välja ajamas,” kinnitas Koit. “Isendeid on liiga palju, ilmselt peab ikka natuke rohkem küttima.”

Hirvede asumist Valjala vallas soodustavad Eugen Koidu hinnangul Valjala ja Laimjala vahelised suured asustamata alad, kus loomadel on hea elada ja kus on tekkinud suured karjad. “See on vana asi, et kui karja juht ellu jääb, siis ta hoiab karja koos ja need karjad muutuvad natuke liiga suureks.”

Ehkki lõppenud jahihooajal kütiti maakonnas üle 5000 sea, pole Koidu hinnangul sigade vähenemist eriti märgata. “Huvitav on see, et kuigi sigu sai väga palju kütitud, on tekkinud suured seakarjad. Koos väikeste põrsastega on siin loetud söödaplatsi rajakaameras isegi 46 siga karjas,” rääkis Eugen Koit, kes pidi metsseakahjude tõttu hektari jagu värsket külvi üle külvama.

Orissaare viljakasvataja Aavo Aljas kinnitas, et ka tema kodukandis Kavandis on just hirvi meeletult palju. “Probleem on eelkõige selles, et siga võib praegu aastaringselt lasta, aga hirve praegu lasta ei tohi,” andis ta mõtteainet.

Möödunud jahihooajal kütiti Saare maakonnas 792 (kohustus 600) punahirve ja 5241 metssiga (kohustus 3401).


Mändjala jultunud hirved

Aprillis pöördus Mändjala külavanem Irja Lepik külaelanike palvel keskkonnaameti poole taotlusega lubada hirvede küttimist ka väljaspool jahihooaega. Mändjala elanikele teevad külavanema sõnul juba aastaid muret haiglaslikult julged hirved, kes inimest ei karda. Kui hirmutada, lähevad loomad küll veidi eemale, ent on peagi tagasi ja teevad külaelanike meelehärmiks palju kahju. Talvel närivad hirved elupuid, viljapuid, kõike rohelist, mis lume alt kätte saab, kevaditi süüakse ära õitsema hakkavad tulbid-nartsissid ning sügisel hakatakse aiasaadusi hävitama.

“Loomad on läinud nii julgeks, et ei pelga tulla lausa akende alla peenardelt lilli sööma,” kirjeldas Irja Lepik, taotledes keskkonnaametilt luba pidada ulukite arvu piiramiseks jahti ka väljaspool jahihooaega.

Kuna keskkonnaministri määruse kohaselt ei kvalifitseeru taimede kahjustamine Mändjala küla õuemaal ulukikahjustuseks, mille alusel korraldada jahipidamist väljaspool jahiaega, soovitab keskkonnaamet pöörduda jahipiirkonna kasutaja poole ja sõlmida maa jahimaana kasutamise leping kahjude ennetamiseks. See võimaldaks jahimeestel vajadusel intensiivistada jahihooajal punahirvede küttimist küla lähiümbruses ning ulukikahjude korral taotleda luba jahipidamiseks väljaspool jahiaega. Samuti soovitab amet piirata õuemaa elektrikarjuse või muu taraga.

Print Friendly, PDF & Email