Tragöödia ei kordunud (1)

Head saarlased! Loodan, et keegi teist ei pea nägema nii jubedat vaatepilti, kui avanes meile meie köögiaknast teisipäeva hilisõhtul – kahekorruselise puidust naabermaja välisukse ees majaseina kõrval oli suure leegiga põleng.

Küsiti, miks me ei filminud või ei pildistanud. Kui te teate, et selles põlevas majas teisel korrusel elab kaks väikest last, siis te ei mõtle ei pildistamise ega filmimise peale.

Õnneks piisas vaid mõnest suurest ämbritäiest veest, et põlev vatitekk kustutada.

See põlev vatitekk ei olnud mitte keset hoovi või keset teed, see oli maja välisukse kõrval puitseina ääres. Põlev tekk ei kukkunud majaseina kõrvale ka mitte taevast, vaid nagu nüüdseks teada on, tõsteti välja esimese korruse korterist, kus käis tõsine viinavõtt, ja kaugemale ei jõutud või ei viitsitud seda põlevat tekki visata.

Ma ei saa aru, kuidas saab üks vatitekk põleda nii suure leegiga. Vatitekk peaks põlema vinduvalt, aeglaselt. Ei tea, millega see tekk läbi imbunud oli, et tulele sellist jõudu andis.

Oli lihtsalt õnn, et sattusime põlengule peale siis, kui tulest oli haaratud vaid tekk, mitte aga puidust majasein. Leegi kõrgust ja tule intensiivsust, põleva teki lähedust majaseinale aluseks võttes oleks peagi põlenud ka majasein ja seda välisukse kõrval – olekski kordunud Aste tragöödia, sest trepikoda oli juba piisavalt suitsu täis.

Kaks purupurjus meest esimese korruse korteris said rahulikult jätkata oma igapäevast rasket viinaviskamist.

Kuna seekord keegi kannatada ei saanud, siis politsei ja linnavalitsuse jaoks probleemi enam ei ole, asi ju lahendatud. Probleem on ainult sellel kahe väikese lapsega perel, kes pöördus abi saamiseks nii politsei poole kui ka linnavalitsusse, kuid seda tulutult.

Süüdlast ju ei ole, sest purjus inimene võib teha oma korteris ja oma krundil just seda, mida tema tahab.

Ma ei kirjutanud seda kirjatükki mitte seetõttu, et tuld kustutades tegime midagi kangelaslikku. Sedasama oleksid teinud kõik teisedki (välja arvatud muidugi need kaks purupurjus kodanikku, kes selle tulekahju põhjustasid ja keda seadus kenasti kaitseb ja hoiab).

Ma kirjutasin selle kirjatüki seetõttu, et olen lihtsalt vihane. Mind tõsiselt häirib meie võimuesindajate silmakirjalikkus – tegutsema hakatakse alles siis, kui tõsine tagajärg ühe või mitme hukkunuga käes on. Kuniks seda ei ole, öeldakse – seadusandlus ei võimalda midagi ette võtta.

Ivar Vipp, Kuressaare elanik


KOMMENTAAR

Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanem Meelis Juhandi:

Politseile on see seltskond varasemast tuttav ja nendega seotud probleemistik samuti. Tänase päeva jooksul on politsei suhelnud inimesega, kellele see korter kuulub ja andnud soovituse kaaselanikke ohustavale inimesele elamispinda mitte pakkuda. Ühtlasi on suheldud sama maja teises korteris elava inimesega ja naabriga kõrvalmajast, kelle tähelepanelikkus ja kiire sekkumine võimaliku tulekahju ära hoidsid.

Probleemist on teavitatud Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalosakonda ja loodetavasti leitakse kõikide osapoolte koostöös võimalikult kiiresti lahendus, kuidas probleemse seltskonna kogunemisele ja ohustavale tegevusele piir panna. See on kahtlemata tõsine ja ohtlik juhtum, mille puhul on õnn, et õnnetuse põhjustajad ja kõrvalised inimesed kannatada ei saanud.

Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalnõunik Monika Sarapuu:

Kaaselanike mure on igati mõistetav ja õigustatud ning linnavalitsuse sotsiaalosakonna spetsialist võttis probleeme tekitanud korteri omanikuga ühendust. Kõnealuse korteri üürnikuga seotud probleemidega on sotsiaalosakond ka varem tegelenud. Omanikul on õigus üürileping lõpetada ja sellisel juhul on sotsiaalosakond valmis isikule eluaseme tagama. Paraku ei ole sotsiaalhoolekandes võimalik kasutada sunnimeetmeid.

Print Friendly, PDF & Email