Pärnakad kutsuvad Ruhnut oma rüppe

Pärnust linnulennult 96 kilomeetri kaugusele jääv Ruhnu võib omavalitsuste piiride ümberkorraldamise tulemusel naasta Pärnumaa rüppe, kirjutab Pärnu Postimees.

Ruhnu vallavanema Jaan Urveti sõnutsi on ühinemise teema sedavõrd värske, et seda hakkab volikogu arutama alles järgmisel istungil. Tuues välja Pärnuga ühinemise plusspooled, loetles Urvet, et Pärnust saab kiiremini Mandri-Eesti eri paikadesse, Pärnus pakutavate teenuste valik on suurem ja Ruhnu lisab Pärnumaale kindlasti atraktiivsust.

Pärnu maavanem Kalev Kaljuste näeb aga Ruhnu tagasisaamises väljavaadet jätkata katkenud lennuühendust Pärnu ja Kihnu vahel nii, et liin oleks ühendatud Ruhnuga. Ka Pärnu Postimees leiab oma teemakohases juhtkirjas, et Pärnu ühinemine Ruhnuga oleks üks põnevamaid liitumisi kogu Eestis, millele annaks silmad ette ehk ainult Saaremaa ja Hiiumaa ühinemine.

Ajaleht lisab, et Ruhnu seisukohast vaadatuna on oluline liituda sellise omavalitsusega, kes suudab kohalike elanike eest paremini hoolitseda ja erilaadset identiteeti tugevdada.

Seevastu Saare maavanema Kaido Kaasiku sõnul on Saare maavalitsus seda meelt, et Ruhnu oleks Saare maakonna koosseisus, aga kindlasti tuleb austada kogukonna soove, eriti kui need on tugevalt argumenteeritud. “Ruhnu elanikud peavad ise kaaluma kõiki võimalusi: mis on saare arengule kõige parem. Meile nad oma ametlikku seisukohta veel saatnud ei ole,” teatas Kaasik.

Ruhnu vallavolikogu esimehe Heiki Kuke sõnul tuli pakkumine Pärnuga liitumiseks Pärnu maavalitsuselt ning rumal oleks kohale minemata jätta ja mitte kuulata, mida räägitakse. Otsustamisel tuleb arvestada Ruhnu elanike tahet. “Seda ei saa otsustada valla funktsionäärid, et kas me lähme sinna või tänna,” lausus Saarte Häälele Heiki Kukk.

Kuke sõnul peavad vallavanema väljatoodud argumendid Pärnu plusside kohta paika, ent Saaremaa asub Ruhnule ligi 30 km lähemal kui Pärnu. Suvel laevaga Pärnusse sõitmiseks kulub vähemalt kolm tundi, Saaremaale jõuab kahega. “Teenused saab kätte igal pool, sest ei ole ju vahet, kas ametnik on Pärnus või Kuressaares,” lausus Kukk. “Siin vanemad inimesed ütlesid, et nende passilaud on Saaremaal,” lisas ta.

Ruhnu volikogu esimees tuletas meelde, et kunagi vene ajal oli Ruhnu Pärnu all, kuid paraku on mitmel saareelanikul sellest ajast pigem kehvad mälestused. “Kui Saaremaa alla mindi, siis hakati siin kõvasti ühepereelamuid ehitama ja veel üht, teist ja kolmandat,” sõnas Kukk, kes ise elab Ruhnus 2005. aastast ega oma varasemast ajast isiklikku kogemust.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles Pärnu Postimehele, et Pärnu linnal suurt ambitsiooni meretagust saart omada ei ole, aga kui Ruhnul on huvi Pärnuga liitumiskõnelusi pidada, ollakse kõnelusteks avatud.

Nii Heiki Kukk kui ka vallavanem Jaan Urvet on aga seda meelt, et niikaua kui seadus võimaldab, jääb Ruhnu iseseisvaks omavalitsuseks.

11 aastat tagasi Ruhnule kordoni ülemaks tulnud Pärnumaa mees Heiki Kukk peab Ruhnu saart haiguseks. “See on kui pidalitõbi – kellele ta külge hakkab, sellele ta jääb. Minule hakkas see külge ja enam lahti ei lase,” möönis Kukk.

Print Friendly, PDF & Email