Kukkumine: bussireisijate arv langes alla 100 000 (14)

BUSSID PEAVAD JÄÄMA: Laimjalas elav Ruth Riis käib bussiga linnas tööl 5–6 korda kuus. Kuigi üksinda on bussipilet odavam kui autosõit, ei sobi talle õhtupoolsed tagasisõiduajad. MAANUS MASING

BUSSID PEAVAD JÄÄMA: Laimjalas elav Ruth Riis käib bussiga linnas tööl 5–6 korda kuus. Kuigi üksinda on bussipilet odavam kui autosõit, ei sobi talle õhtupoolsed tagasisõiduajad.
MAANUS MASING

Saare maakonna sisestel bussiliinidel on reisijate arv tänavu esimesel kolmel kuul võrreldes aastataguse esimese kvartaliga vähenenud enam kui 10 800 võrra.

“Saare maakond ei ole bussiliinide kasutatavuse poolest Eestis halvim, vaid pigem keskmiste hulgas, aga muidugi teeb reisijate arvu nii drastiline vähenemine meid murelikuks,” nentis Saare maavalitsuse arendusnõunik Karl Tiitson.

Reisijate arv langes aastases võrdluses 106 985 inimeselt 96 169 inimesele. Tiitson tõdes, et reisijate arv on iga-aastaselt langenud 2007. aastast alates. Osaliselt on selle taga maakonna rahvaarvu vähenemine – eriti mõjutab reisijate arvu just õpilaste vähenemine. Teisalt läheb inimestel Tiitsoni sõnutsi ilmselt järjest paremini ja eelistatakse autoga sõita, sest bussigraafikud ei saa rahuldada kõigi nõudmisi. “Buss ei vii uksest ukseni ning samuti tuleb arvestada suurema ajakuluga,” märkis ta.

Hea näide selle kohta on tema sõnul liini muutmine selliselt, et buss käib Baltic Workboatsi tehase juurest läbi enne tööpäeva algust ja pärast tööpäeva lõppu. “Kui firma esindajad pakkusid, et liini võiks kasutama hakata umbes 30–40 töölist, siis tegelikult on see arv pigem üks või kaks.”

Bussiliiklus maakonnas ei saa arendusnõuniku hinnangul muutuda jätkusuutmatuks. See on riigi pakutav avalik teenus, mille kasutajate hulgast sõltuvad väljumissagedused ja piirkonnad, mida teenindatakse.

Täpseid põhjuseid, miks nii järsk langus just nüüd on toimunud, arendusnõunik öelda ei osanud, kuid kinnitas, et maavalitsus teeb kõik, et bussiliiklus rahuldaks reisijate vajadusi.

Arendusnõuniku sõnul võib nüüd küll toimuda see, et liine, millel sõitjate arv kahaneb minimaalseks, võib ees oodata optimeerimine. Praegu veel ühtegi sellist liini aga tekkinud pole.

Hiiumaal katab piletitulu ainult 11% kogu bussiliikluse maksumusest, Jõgevamaal 13% ja Põlvamaal 18% ning neil on Karl Tiitsoni sõnutsi täiesti toimivad liinivõrgud, samamoodi nagu Saaremaal, kus piletitulu kattis 2015. aastal 24,8% bussiliikluse maksumusest. Selle aasta esimeses kvartalis oli piletitulu kilomeetri kohta 23,9 eurot. “Seega on Saaremaal reisijate arvu ja piletitulu languses veel pikk maa minna, enne kui jõutakse Eesti halvimate hulka.”

Samas möönis ta, et reisijate arvu langus teeb maavalitsust murelikuks ning nad otsivad põhjusi, miks reisijate arv ikkagi nii suure hooga väheneb. Selles osas, et liinivõrk vastaks inimeste vajadustele, tehakse koostööd vedajate ja valdadega. Aga kui reisijad või potentsiaalsed reisijad oma muredest-soovidest teada ei anna, siis jäävad maavalitsejate käed lühikeseks.

Suuremaid muudatusi saab liinivõrku sisse viia järgmise vedaja leidmisel 2019. aastaks.

Kertu Kalmus, Andres Sepp


Drastiline kahanemine

2016 2015 2014
Liinikilomeetreid 384,2 383,8 388,4
Sõitjaid 96 169 106 985 117 228
Piletitulu € 87 032 97 434 90 717

Print Friendly, PDF & Email