Sooline palgalõhe – kas normaalne paratamatus?

palgavahe

Kuigi statistikaamet tõdes, et värskeimad andmed soolise palgalõhe kohta Saare maakonnas pärinevad 2013. aastast, näitavad need, et meeste keskmine töötasu on naiste omast veerandi võrra suurem. Meeste palk oli naiste omast kopsakam 26,4%. Samas oli meespalgatöötajate osatähtsus 39%. Miks on naiste ja meeste palga erinevus nii suur ning kas ja kuidas palgalõhet vähendada saaks?

reet truuväärtReet Truuväärt, ettevõtja ja õpetaja:

Minu arvates on üks suur põhjus kogu Eestis ja ka meil see, et on välja kujunenud teatud naistetööd ja teatud meestetööd. Traditsiooniliselt on naistetööd vähem tasustatud, meestetööde eest makstakse aga suuremat palka.

Kui mõtleme kogu sotsiaal- ja haridusvaldkonnale, siis seal on meil traditsiooniliselt töötanud enamasti naised. Kuuleme alatasa, kuidas näiteks lasteaednikel on liiga madal palk, kuidas need ei jõua kooliõpetajate palkadele järele. Ka õpetajatelt kuuleme, et nende tööd ei väärtustata ja et neil on liiga madal töötasu võrreldes kolleegidega naaberriikidest.

See on soolise palgalõhe – mida Eestile ette heidetakse – üks objektiivne põhjus. Kui minna Belgiasse, Prantsusmaale, Saksamaale, siis näeme, et Eestiga võrreldes on seal pedagoogide hulgas rohkem mehi, ka koolieelsetes lasteasutustes. Rohkem mehi töötab seal ka sotsiaalvaldkonnas.

Soolise palgalõhe vähendamiseks saaks kindlasti üht-teist teha. Üks lahendus oleks, kui selles samas haridusvaldkonnas palku tõsta.

Kui vaadata, kes meil siin Saare maakonnas teeninduses ja kaubanduses töötavad – ikka naised. Praegust majandussituatsiooni vaadates ma ei oska öelda, mida saaks teha, et teenindussfääri töötajate palgad tõuseksid.

Olen ise kõrvalt näinud, kuidas juhtkond arutas, kas võtta tööle mees või naine. Kui jutuks tuli palga maksmine, arvati meessoost kandidaadi puhul, et tema vajab kõrgemat palka kui naisterahvas ning mehele peab ikka natuke rohkem maksma. Sellest on juba mitu aastat tagasi, loodan, et meie ühiskonnas on suhtumine ajaga muutunud.

Ettevõtjana tegutsedes tunnistan, et isegi mõistan neid tööandjaid, kes eelistavad palgata mehi. Kui võtta tööle noor naine, tuleb ju arvestada sellega, mitu last tal on. Samuti sellega, et võib-olla peab ta juba poole aasta pärast lapsehoolduspuhkusele minema. Meeste puhul neid riske ei ole. Loodan, et selline mõtteviis on siiski kadumas – laste sünnitamine ja kasvatamine on ju elu püsimiseks vajalik.

Ja veel – nagu teadjamad räägivad, on naised palga küsimisel liiga tagasihoidlikud. Kuidas aga siin seisukohti murda, see on juba küsimus psühholoogidele.

Erik KeerbergErik Keerberg, Ouman Estonia OÜ juhataja:

Meie ettevõttes on ühine palgasüsteem. Kui inimene on vastaval töökohal, on tal ka vastav palk. Töötasud ei sõltu soost. Miks meie maakonna naiste ja meeste keskmise palga vahe nii suur on? Ehk on üks põhjus see, et paljud mehed käivad mandril ja välismaal tööl, kuhu on mindud suuremat palka teenima. Naisi töötab maakonnas ehk üleüldiselt rohkem kui mehi.

Suuremates tööstusettevõtetes, kaasa arvatud Ouman, on suur naiste ülekaal – meil on ligi kaks kolmandikku naised. Paratamatult ei saa neid töökohti võrrelda Skype`i, Playtech`i või TransferWise`iga. Need on siiski Eesti keskmisest madalamalt tasustatud. Kuigi see ei tähenda, et see palgatase siin nii madal oleks, aga mehed eelistavad kõrgema palgaga töid ning lähevad seetõttu ka mandrile ja välismaale, kus palgatase on üle Eesti keskmise.

Ehk on palgalõhe üks põhjus tõesti ka see, et naised lepivad väiksema palgaga, kuna ei julge suuremat töötasu küsida. See sõltub aga ilmselt ka generatsioonist. Veidi vanema generatsiooni esindajad ehk tõesti ei söanda. Noorema põlvkonna puhul ma seda eriti ei arva. Sellest on küllalt palju räägitud, et noored ja nooremad inimesed julgevad kindlasti küsida suuremat töötasu kui vanemad. Aga olen ka meie ettevõtte puhul näinud seda, et päris noored, kel jalad maast lahti, küsivad palka üle oma ja ka ettevõtte võimete.

Eks see, kas palgalõhet on võimalik vähendada, sõltu paljuski töökohtade struktuurist, mis siin pakkuda on. Loomulikult on see võimalik, aga see ei pea siiski olema eesmärk omaette – et nui neljaks, aga palga­statistika olgu täpselt ühe­sugune.

See on ühiskonnas niimoodi välja kujunenud, et kui mees on selleks valmis, läheb ta kaugemale raha teenima, naised on kodusemad. Kui töökohad on sellised, nagu on, siis väga palju midagi ei muutu. Ja vägisi muutma hakata – kas see loodetud tulemusi annab?

aivar sõrmAivar Sõrm, majandushuviline:

Üldine meeste ja naiste palgataseme erinevus – minu meelest on see teema üle paisutatud. See on uue Euroopa ülemõtlemine ja tahtmine panna mingit idealistlikku võrdusmärki kõigi asjade vahele, mis elus ei ole nii ega peagi niimoodi olema. Sellise eesmärgi püstitamine on minu meelest vale. Kui mehed ja naised teevad sama tööd – on nad müüjad või karjakud –, siis reeglina saavad nad ju täpselt sama palka. Selles osas reaalset vahetegemist ei ole.

Sel, et mehe ja naise palga vahe on neljandik, on minu arvates täiesti selge ja loogiline põhjendus. On tööd, mis sobivad rohkem meestele, ja need, mis sobivad rohkem naistele. Kõik ei istu ju arvutilaua taga ega klõbista klahve. On normaalne, et raskemate ja suuremat füüsilist pingutust nõudvate tööde puhul, milleks mehe organism sobib rohkem, tuleb maksta rohkem palka. Teeninduses ja kaubanduses töötavad enamasti naised ja need on paratamatult mõneti kehvemini tasustatavad tööd.

Nii kaua, kui on meeste- ja naistetööd, soo- ja rollijaotus, on palkade erinevuse üle kära tõsta minu meelest vale. See on sama, mis ajada taga absoluutset võrdõiguslikkust. Naiste- ja meestetööde eest makstavate palkade taseme erinevus on minu meelest normaalne paratamatus. Iseendale kolli silme ette maalida ja sellega võitlema hakata on mõttetu tegevus.

Martinson OlevOlev Martinson, maksu- ja tolliameti Kuressaare teenindusbüroo juht:

Üks palgalõhe põhjus võib olla see, et meie maakonna naised töötavad rohkem teenindussfääris. Kaubandus ja toitlustus on aga statistiliselt üldse madalama palgatasemega.

Palgastatistikat mõjutab ka see, et suur osa eestlasi töötab välismaal. Iga kümnes eestlane käivat välisriigis tööl, nende palganumbrid ei kajastu aga meie naiste ja meeste palgalõhe võrdluses. Arvan, et välisriikides käib tööl rohkem mehi kui naisi.

Kindlasti peaks analüüsima neidki arve, kui palju meil üldse tööeas ja töövõimelisi inimesi on. Kuna naisi on nende hulgas ilmselt rohkem kui mehi, mõjutab seegi palgastatistikat. Kui vaadata üldse meie maakonna keskmist palka, siis selle suurusega me paraku kiidelda ei saa, kuna see jääb tabelis viimase kolmandiku piirimaile.

Print Friendly, PDF & Email