Rahvatantsu vihuvad ka kolmeaastased

TANTSUHOOS: Orissaare lasteaia Päikesekiir Siilide rühma lapsed koos oma õpetaja Ülle Süllaga. MAANUS MASING

TANTSUHOOS: Orissaare lasteaia Päikesekiir Siilide rühma lapsed koos oma õpetaja Ülle Süllaga.
MAANUS MASING

“Aga meil oli ju rohkem tantse kui üks,” teatas lapsehääl Orissaare lasteaia Päikesekiir saalis rahvusvahelisel tantsupäeval pärast esinemist.

Orissaare lasteaias tähistati rahvusvahelist tantsupäeva kontserdiga, kus esinesid nii lapsed ise kui ka lasteaiaõpetajad. Üle väina oli külla tulnud Muhu folkloorirühm Ätses.

“Terve Eesti tantsib täna lihtsaid folkloorseid tantse,” rääkis lastele ürituse initsiaator, mitmete rahvatantsurühmade juhendaja Anne Keerd. Selgituseks lisas ta, et keeruline sõna “folkloor” viitab asjaolule, et tantsul pole õiget autorit ja see pärineb vanadest aegadest. Jaani kihelkonna triibuga rahvarõivaid kandvad lapsed jäid selgitusega rahule ja tahtsid juba tantsuga pihta hakata.

Tantsude vahele küsis Keerd mudilastelt rahvariideid ja -tantsu puudutavaid küsimusi. Vastuseid lapsed võlgu ei jäänud. “Tädidel on värvilised rahvatantsuriided,” teati kindlalt, mis laadi rõivaid Ätsed kannavad.

Peo lõpetas ühiselt ettevõetud tants “Roti pulmad”. Küsimuse peale, mida selle tantsu puhul jälgima peab, teadis üks vahva noorsand öelda: “Teisi, kes teavad seda tantsu.” Juhendaja pidas silmas küll laulusõnu, kuid ei eksinud lapski.

Saarte Häälele ütles Anne Keerd, et Orissaares hakkavad lapsed tantsima varakult, nii 3–4-aastaselt. Hiljem on noori tantsupisikuga nakatada juba keerulisem, märkis Keerd. “Mul on üsna mitu rühma, kes on alustanud lasteaias ja nüüd lõpetavad gümnaasiumi,” lisas ta. Tantsutrenni teevad kõige nooremad korra nädalas.

Orissaare kultuurimaja juhataja Anu Viljaste märkis, et lapseeas on tants laste jaoks tore, teismeeas üks suur mure ja siis hiljem juba vaata et olulisem kui ükski teine huviala. Lisaboonusena saavad tantsulapsed palju reisida. Näiteks tänavu gümnaasiumi lõpetavad tantsijad on oma rühmaga suure osa Euroopast läbi käinud.

Nii Keerd kui ka Viljaste rõhutasid ka kohaliku ja mõneti vähemtuntud Jaani kihelkonna rahvarõiva säilimise olulisust. “Ainult üks originaalkomplekt on olemas,” tõdes Viljaste. Plaanis on aga kevadel alustanud noorte segarühmale teha täiskomplekt Jaani rahvarõivaid.

Orissaare lasteaia direktor Saida Kuusk rääkis, et Orissaares on lasteaialastel küllaltki palju teha. «Osa käib trennis, osa rahvatantsus, osa muusika eelkoolis,» loetles ta. Kuusk lisas, et pigem jääb puudu ajast, mitte tegevusest.

Orissaare lasteaias käib neljas rühmas kokku 65 last. Vahepeal langes laste arv ka alla 50, kuid viimasel ajal on neid juurde tulnud, rõõmustas Saida Kuusk.

Print Friendly, PDF & Email