20 aastat sooloetendust lüpsifarmis!

KARDAB VÄLJA MINNA: Farmihoones elamine tähendab alalist laudalõhna, mis on teinud Raimondi inimestega lävimise osas pelglikuks. MAANUS MASING

KARDAB VÄLJA MINNA: Farmihoones elamine tähendab alalist laudalõhna, mis on teinud Raimondi inimestega lävimise osas pelglikuks.
MAANUS MASING

Raimond Ellikul täitub täna 20 aastat päevast, mil ta hakkas üksi lüpsma Sõrvemaa suurima piimatootja lüpsikarja, kuhu praegu kuulub 154 looma.

20 aasta jooksul on Salme POÜ juhil Raimond Ellikul olnud vaid 50 vaba päeva, ülejäänud 7300 päeva on mees rabanud päevas 16–18 tundi tööd teha. “Mulle meeldib tööd teha, mina ei tee seda raha pärast,” räägib Ellik, kelle viimane puhkepäev oli täpselt 790 päeva tagasi.

Ettevõtte kasutuses on ligemale 600 ha põllumaad ja lisaks piimakarjale on ligemale 120 noorlooma, 50 lihaveist, 80 küülikut, 35 lammast, 11 kitse ja alla 100 kodulinnu.

Maailma piimatootjaid tabanud kriisist loodab Raimond välja tulla ka madalate tööjõukulude ja loomade müügist saadud tuluga. Ettevõttes on lisaks Ellikule vasikatalitaja, kaks karjakut, kaks traktoristi ja raamatupidaja.

Raimondi pärusmaa on lehmade lüpsmine, vasikate ilmaleaitamine, agronoomi ja zootehniku ülesanded ning PRIA paberite täitmine. Piima omahind on 29 senti kilo, tööstus maksab kilo eest 21 senti ja sellestki läheb veel transpordikulu maha. Kahjumit aitab katta pullvasikate müük välismaale, põlluharimise teenustööd ja heinamüük.

Äratus kell 2.30

Raimondi tööpäev algab esimese lüpsiga kell 2.30 ja lõpeb hilisõhtul kella 23–24 paiku. Tööpäeva sisse mahub 150 looma lüpsmine kahel korral, torude pesemine, loomade söötmine jmt. Kui mõni loom juhtub poegima, pole Raimondil raske olukorda niigi napist uneajast kontrollimas käia.

“Ma võin kella helisemise peale iga poole tunni tagant üles tõusta ja kui ma siis hiljem uuesti voodisse lähen, magan automaatselt edasi. Väsimus annab tunda vaid siis, kui ei ole mitu ööd järjest vajalikku nelja unetundi täis saanud.”

Mahetootmise pahupool

2001 kuni 2013 oli Salme POÜ mahetootja. 2007. aastal lüpsis ettevõte looma kohta koguni 8200 kilo piima, ent pärast seda, kui tavasööda kasutamine täielikult keelati, langes keskmine väljalüps tagasi 6000 kilole. “Loomad jäid nõrgaks, tiinestumine oli SOS-olukorras, tekkisid ainevahetusprobleemid,” loetleb 2013. aastal mahetootmisega lõpu teinud Ellik.

Kui mahetootmisel olid piima rasva- ja valguprotsent kevaditi väga madalad, siis tavasöödaga hakkas toodang uuesti tõusma. Loomad muutusid rõõmsamaks ja vasikaid sünnib poole rohkem.

Ka oleks mahetootmisega jätkamine eeldanud loomade lõaspidamise lõpetamist, aga Ellik ei talu vabapidamisega kaasnevat karjasisest hierarhiat. “Vabapidamisel tõrjutakse osa loomi eemale ja nad vaatavad kurvalt pealt, kuidas teised söövad, ja otsivad sel ajal süüa, kui teised magavad.”

Möödunud aastal lüpsis Salme POÜ kari keskmiselt 7500 kg lehma kohta, kuid väga palju üle 8000 kilo Raimond toodanguks ei soovi. Enam kui 10 000-kilose piimaanniga lehmad pole Salmel kuigi kaua vastu pidanud – probleeme on tekkinud udara, tiinuse ja jalgadega.

“Parem lüpsta see kaheksa-üheksa tuhat, loomad püsivad palju paremini karjas ja jäävad tiineks,” lausub loomakasvataja. Vaatamata sellele sündis Salme laudas just möödunud kuul lüpsirekord, kui üks lehm andis kontroll-lüpsil 47,6 l piima.

Raimond ei suuda võtta looma kui tootmisvahendit ja seda on talle ette heitnud ka tema oma töötajad. “Ma ei saa nii, et loomad on ainult robotid, kes ainult lüpsavad. Nad on ju minu hoolitsusel kasvanud, kuidas ma viin nad kohe paari aasta pärast tapamajja,” arutleb Ellik, kelle karjas püsivad loomad keskeltläbi 6–7 aastat.

Raimondi sõnul on ta Saaremaal ainus piimatootja, kes ostab jõusööda Lätist. Väga hea koostisega sööt on graanulites, mida lehmad omastavad palju paremini kui tavalist jõusööta.

Vikerraadio

Raimond annab endale aru, et tema pühendumus loomakasvatusele on võtnud tavapärasest äärmuslikuma vormi. “Aga kuhu mul minna on? Kodu mul pole, peret mul ei ole. Minu jaoks on ainult need loomad ja Vikerraadio,” räägib Ellik ja samal ajal kõlab farmi raadiotest Ivo Linna ja Hanna-Liina Võsa esituses “Kui on meri hülgehall”. “Vikerraadiost saan ma oma energia, teadmised ja kõik uudised. Seal nad räägivad sinuga keskööni välja ja tavaliselt sel ajal ma langengi põhku ka. Mul ei ole rohkemat vajagi.”

Pealegi mõjuvat Vikerraadio muusikavalik loomadele rahustavalt. Kui Vikerraadio tehnilistel põhjustel vahepeal ei mänginud, kõlas ühelt teiselt kanalilt tänapäeva noortemuusika. “Pooled loomad olid üleval ja vasikad ei saanud praktiliselt üldse magada,” kinnitab Raimond.

Haige olla ei saa

Paukugu väljas või 20-kraadine pakane, Raimondil on laudas jalas ikka vaid lühikesed püksid, seljas T-särgi peal tõmmatud kõrge kaelusega dressipluus ning jalge otsas kulunud plätud. “Palju kergem on tööd teha paljaste säärtega,” räägib aastatega karastunud mees. “Energiat on rohkem ja tervis on parem võrreldes sellega, kui käia, hunnik riideid seljas.”

Paar aastat tagasi tuli Raimondile haigus ihuligi. “Mul oli üle 40 kraadi palavikku, lüpsin siin lehmi ja siis oli vist esimene kord, kui hakkasin lugema, et mitu lehma lüpsmata on. Varbad olid juba külmad, mõtlesin, et pean omale laibaauto järele tellima, aga ma ei teadnud telefoninumbrit.”

Tõve seljatamiseks rüüpas Raimond kuuma teed ja manustas paratsetamooli. Seda, kuidas vaevatud keha hilisõhtul voodisse vajus, ta ei mäletagi. Kui kell tavapäraselt 2.30 jälle helisema hakkas, pesi mees vaevahigi duši all maha ja hakkas lüpsiga otsast pihta. “Haigeks jäämine on suur luksus, mida ei saa omale lubada,” leiab Ellik, kes käib töötegemise käigus iga päev maha 40 000 sammu, mis tagab hea füüsilise vormi.

Teisalt on mehe süda juba 5–6 aastat rütmist väljas, puugihaiguse põdes ta läbi püstijalu, ilma ravimeid tarvitamata. Vererõhutablette võtab Raimond siiski korrapäraselt. “Vererõhk on mul korrast ära juba sõjaväest alates.”

Leivaauto käib ukse taga

“Ma söön tegelikult väga vähe ja joon ainult puhast kraanivett,” räägib Raimond. Ei õlut, viina ega piima. Kohvi ei tarvita absoluutselt, vahel harva vaid teed. Kartulid, küülikud, kanad ja munad on mehel omast käest. Kord nädalas käib farmi juures Saare Leiva leivaauto ja toob nii Raimondile kui ka farmi töötajatele umbes poolesaja euro eest leivatooteid “Poest lasen endale tuua nädalas korra ühe paki võid ja ühe paki hapukoort,” võtab ta menüü kokku.

Farmihoones elamine tähendab alalist laudalõhna, mis on teinud Raimondi inimestega lävimise osas pelglikuks. “Aastas 2–3 korda lähen inimeste sekka,” kinnitab ta. “Mulle on laudalõhna pärast halvasti öeldud ja ma ei ole sellepärast enam kippunud. Nagu kardad juba minna.”

Samas on Raimond Salme vallalehes lootust andnud, et tahab augusti teises pooles teha komöödia-monoetenduse, milles parodeerib iseennast ja pajatab oma uskumatutest seiklustest loomadega.

Print Friendly, PDF & Email