Elamumaa tehingud saarel: üks-null linnaümbruse kasuks (1)

TÜKIKE SAAREMAAD: LVM-i Kuressaare büroo juhataja Kaiti Enno näitab Pihtla vallas Mustla külas – 13 km Kuressaarest – asuvat maatükki, mille Saarte Hääl jaanipäevaks kõigi tellijate vahel välja loosib. Krunt on kaardil tähistatud sinise täpikesega.Pihtla vallas on tänavu esimeses kvartalis müüdud maa-ameti andmeil kaks krunti.
MAANUS MASING

Saaremaa maaklerid tunnistavad, et ostu-müügitehinguid elamumaadega on siin masujärgselt veel üsna vähe. Ent kui ostmiseks läheb, siis eelistatakse Kuressaarest teatud raadiusse, mitte linna piiresse jäävaid krunte.

Kinnisvaraportaalide andmeil on Kuressaares praegu pakkuda 41 elamumaad. Neist suurim, kahest krundist koosnev objekt asub Marientali teel, on üle 6 ha ning selle eest küsitakse üle 420 000 euro. Odavaim on aga Paju tänaval asuv 1200 m² krunt, mille hind 14 700 eurot.

Kuressaarest ca 15 km raadiuses on elamumaatükke pakkuda mõnevõrra rohkem. Hinnad on erinevad. Muratsis võib saada 3,09 ha maatüki ligi 53 000 euroga, Mändjalas on aga ca 2000 m² kruntide hind veidi üle 20 000 euro.

Üks odavamaid krunte asub nt Mullutus. See on veidi üle 5400 ruutmeetri ja maksab 5500 eurot ehk u 1 euro ruutmeetri eest. Selle krundi detailplaneering on olemas, kuid kommunikatsioone seal vähemalt kuulutuse järgi pole.

Ostusumma olgu olemas

Kui heita pilk Pihtla valda, siis sealt leiab müüdavaid elamumaatükke nii mitmekümne tuhande kui ka 4000 euro eest. Nii mõnegi krundi hind küündib üle 30 000 euro. Suuruselt on enamik krunte 5000-, 7000-, 10 000-ruutmeetrised.

Kinlux Vara maakler Anli Alliksoon-Juursalu ütleb, et tema kogemuse põhjal on kruntide turg Kuressaares ja linna lähiümbruses väheaktiivne. Seda seepärast, et krundi ostjal peab ostusumma kohe olemas olema ja pangast saab laenu küsida alles pärast vundamendi valmis ehitamist. “Paljud soovivad maja oma maitse järgi ehitada, aga tänasel päeval on see kindlasti suuremat eelarvet nõudev ettevõtmine, kui valmis maja ostmine,” nendib Alliksoon- Juursalu. Viimasel juhul on krediidiasutuse finantseering suurema tõenäosusega kättesaadav. Elamumaa ostjate sihtgrupp on maakleri sõnul pigem noored pered, kes soovivad paikseks jääda.

Kõige suurema potentsiaaliga krundid on need, millel on olemas elektriliitumine või liitumispunkt asub alajaamale lähemal kui 400 m. Lisaväärtus on kindlasti vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumise võimalus ning hea tee olemasolu.

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing tõdeb, et elamukruntide turg on selgelt see osa kinnisvaraturust, mis näitab, kuidas majandusel tervikuna läheb. Seda nii konkreetselt Kuressaares, selle ümbruses kui ka Saaremaal ja riigi tasandil tervikuna. “Majanduslanguse ajal langesid elamukruntide turul hinnad kõige esimesena ja kiiremini, ning samas on see osa turust just see, kus praeguses kasvufaasis hinnad ja aktiivsus kõige viimasena kasvavad,” selgitab ta. Saksing nendib, et kui jätta kõrvale passiivsed elamukruntide ostud, tähendavad eelkõige sellised tehingud tööd ehitajatele, transpordifirmadele ja ehitusmaterjalide müüjatele, aga ka sisustus- ja mööblifirmadele.

“Elamukruntide tehingustatistika valguses on näha majandustegevuse järjest rohkemat koondumist Kuressaarde ja selle lähiümbrusse, kuigi tehinguid elamumaadega on kokkuvõttes vähe,” tähendab ta. Sel aastal on Kuressaares tema andmetel tehtud tehinguid sama palju, kui eelmisel aastal teise kvartali lõpuks, kuid neid saab kokku lugeda ühe käe sõrmedel.

Võrreldes Lääne-Saare vallaga on elamumaade tehinguid Kuressaares vähem. Selle põhjuseks on Saksingu sõnul ühest küljest hind ja teisest pankade finatseerimistingimused. Pakkumiste arv on iseenesest piisav. “Arvestades ostutempot, kuluks kõikide kruntide müügiks Kuressaare linnas viis aastat, eeldusel, et uusi pakkumisi ei lisandu,” sõnab ta. “Nii eelistavadki ostjad linnalähedast valda.” Kuressaare linna väljakujunenud elamupiirkondades tulevad tavaliselt müüki üksikud krundid ja need on nii erinevad, et mingeid tendentse Domus Kinnisvara maakleri Jüri Aljase sõnul välja tuua ei saa. Linnast väljas on eelistatud Kuivastu ja Pihtla maantee suund.

“Selge põhjus on siin ohutud, valgustatud ja kvaliteetsed kergliiklusteed, mis on saamas kvaliteetse elukeskkonna üheks oluliseks tunnuseks,” kinnitab Aljas. Kui Sõrve poole minna, ei soosi loodus siin Aljase sõnul erilist ehitamist. “Nasvale ja kaugemale viib küll ilus tee, aga see piirkond jääb magusast raadiusest välja ning krundi hinnale lisandub nn liivarannakoefitsient,” põhjendab ta. Linnast põhja pool ostetakse rohkem suuremaid, vana talukoha tüüpi kinnistuid.

Kruntide hindu omavahel võrrelda on kõige lihtsam ruutmeetri hinna alusel. Tüüpiline linna lähiümbruse krundi suurus on pool hektarit ehk 5000 m². Hinnatase, mille juures selliste kruntide ostjad ja müüjad lõpuks kokku saavad, on 2 €/m². “Kui vesi ja elekter on olemas, siis hind sellevõrra tõuseb,” kinnitab Aljas. Suuremate, üle hektari kruntide ruutmeetri hind jääb madalamale. Eelkõige peab ostjale sobima krundi asukoht. Kommunikatsioonide olemasolu või rajamise kulud on kalkuleeritavad. “Raha eest saab elektrit vedada ja kaevu puurida, aga ostuotsuse teeb lõpuks ikka inimese sisetunne, kas see on tema koht või mitte.”

Huvi elamumaa ostmise vastu on Jüri Aljase kogemusel tõusmas. “Vähese ostuhuviga ja üle aasta müügis olnud kruntide vastu on sel kevadel huvi tõusnud,” kinnitab ta, lisades, et üks kindel märk huvi tõusust on pärast broneerimist välja ilmuvad huvilised.

Nagu lapsesaamine

Põhjuseid, miks otsustatakse elamumaa kasuks, eelistades seda valmis maja ostmisele, on Aljase sõnul mitmeid. Tema sõnul on krundi ost ja maja ehitamine nagu abiellumine ja lapsesaamine. “Oma laps ja enda loodud kodu on ju kõige ilusamad maailmas,” nendib Aljas. “Elame õnneks ajal, mil kõigil on vabadus ja paljudel võimalus ise otsustada, milline kodu rajada.” Ratsionaalsem põhjus on raha. “Kui päris uue maja ehitamise maksumus jääb samaväärsete müügis olevate uuemate elamute hinnatasemest allapoole, on ise ehitamise kasuks otsustada lihtne,” tõdeb ta.

Aljas usub, et krunte hakatakse lähitulevikus rohkem ostma. “Turul on tegijaks saanud uus põlvkond, kes ei ole nõus end Peeter Tooma laulu saatel linna serva väikestesse kastidesse pakkima,” märgib ta. “Vaba inimene tahab endale luua isikupärase kodu.”

Tehingustatistika

• 2015 I kvartal

Kuressaare                        0

Lääne-Saare vald          13

• 2015 II kvartal

Kuressaare                        3

Lääne-Saare vald          20

• 2016 I kvartal

Kuressaare                        0

Lääne-Saare vald            4

• 2016 II kvartal*

Kuressaare                        3

Lääne-Saare vald            1

*LVM-i prognoos

Saarte Häälega jaanipäevaks oma tükike Saaremaad

Saarte Hääl loosib koostöös LVM Kinnisvaraga kõigi lehetellijate vahel jaanipäevaks välja päris oma krundi Pihtla vallas Mustla külas.

Auhinnaks mineva enam kui 7000 m2 maatüki valimisel sai läbi kaalutud erinevate kruntide kõiki plusse ning kõnealune maatükk jääb kenasti sellesse 15 km raadiusse, millisel kaugusel Kuressaare linnast inimesed elada eelistavad. Täpsemalt – auhinnamaa on linnast 13 km kaugusel.

Mustlas asuv tükike Saaremaad on just selline, mis peaks ühtviisi meelepärane olema nii mandril elavatele saarlastele kui ka kohalikele saarlastele, aga miks mitte ka neile Saarte Hääle tellijaile, kes kusagil kaugemal elavad. LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on elamumaa funktsioon krundil olemas, seega saab võitja sinna hõlpsalt kas päris kodu või n-ö teise kodu rajada.

Selleks, et krundi juures oleks midagi päris ehedalt saaremaist, on seal jupp korralikku kiviaeda. “See on koht, mis on jäänud ootama toimekat omanikku, kes võtaks ette nii kiviaia- kui ka majaehituse, teeks selle koha päris valmis ja päris enda nägu,” ütleb Saksing.

Krunt asub suure maantee läheduses, ent mitte otse selle ääres. Samas on juurdepääsutee selleni väga korralik, sest kaugemal asub veel majapidamisi. “Maatükk on piisavalt suur, ei pea nägema hommikul ja õhtul, mida naaber pannile paneb,” märgib Saksing.

Kes tahaks sellist krunti ise osta, peaks välja käima umbes 10 000 eurot. “Lehetellimus on kindlasti soodsam,” naerab Ingmar Saksing.