Saaremaal kasutatakse Taxify teenust tagasihoidlikult

MIKS MITTE: Martin Villig ütleb, et ühel päeval võiks ta küll saarel elada ja siit mõnda internetipõhist ettevõtet vedada. MAANUS MASING

MIKS MITTE: Martin Villig ütleb, et ühel päeval võiks ta küll saarel elada ja siit mõnda internetipõhist ettevõtet vedada.
MAANUS MASING

Saarlaste loodud taksotellimise mobiilirakendus Taxify on kogunud tulihingelisi pooldajaid ja sama ägedaid vastaseid. Saaremaal on rakenduse kasutatavus seni tagasihoidlik.

Kui Taxify looja, end hingelt saarlaseks pidav Martin Villig läinud nädalal Saaremaa ettevõtjate liidu korraldatud vestlusringis Taxifyst kõneles, tõdesid teda kuulama tulnud, et on äpiga tuttavad, kuid kasutavad seda pigem Tallinnas. Kuressaares on vahemaad  väiksed.

Linnast välja sõitudeks taksoäpi abi kasutatakse. “Paarkümmend juhti meil siin on ja mõnisada sõitu siin tehakse, aga mitte eriti palju veel.” Taksoäpi teenus ongi Villigu sõnuti kohapõhine ning kui nt Tallinnas läheb neil ülihästi, siis Helsingis seni mitte. Samas on ettevõte arenemas ning käsil on teine investeeringuring.

Kuidas kasvada

“Stabiilses äris olevad firmad mõtlevad, kuidas kasvada aastaga 10–15–20 protsenti, julgemad 30–40–50 protsenti. Meie mõtleme, kuidas paari aastaga kasvada 20–30 korda – lähenemine on teine,” rääkis Villig.

Meedias on kõlapinda kogunud, kuidas Tallinna taksofirmad tahaksid Taxify ja Uberi- laadsed taksoteenused lasta ära keelata.

Villig rääkis, et alguses oli neil koostöö 5–6 suurema taksofirmaga, kes kasutasid nende dispetšertarkvara. “Mingi hetk otsustasid nad, et ei taha enam koostööd ja lahkusid,” märkis ta. “Taksofirma juhtkond otsustas küll lahkuda, kuid 85–90 protsenti juhtidest on FIE-d ja otsustavad ise, kus töötavad,” tähendas ta.

Martin ise väga taksoga ei sõida. Markus Villig, Martini Saaremaal sündinud ja samuti siin elanud vend, kes on Taxify tegevjuht, sõitvat tunduvalt rohkem. “Põhjus, miks Taxify alguse sai, oligi see, et Markus ei tahtnud juhiluba teha,” naeris Martin. “Põhimõtteliselt tegime firma, et tema saaks taksoga sõita.”

Lisaks pakivedu?

Taxifyl on plaan saada Euroopas Uberi järel vähemalt teiseks suureks tegijaks. On kolme aasta plaan jõuda 16–20 riiki. “Praegu oleme umbes kümnes riigis ja näeme, et kasvupotentsiaali on palju,” kinnitas Villig.

Üks võimalus kasvuks on nt korraldada ka pakivedu. “Kui suudaksime autod panna efektiivselt pakivedu tegema, et tellid nt Selverist toidu ja see on sul 5–6 euroga poole tunni kuni tunni jooksul kodus, siis on see uus tase.”

Kas kooliajal seitse aastat Saaremaal elanud Martin Villig võiks ühel päeval saarele kolida ja siit Taxify arendamisega tegeleda, ta kindel pole. Tegemist on ikkagi kohaliku äriga ja tal endal on ettevõtte arendamises palju asjaajamist Tallinnas ja Riias. “Praegu logistiliselt mul ei oleks mõistlik siin elada, aga kui see projekt läbi saab, siis miks mitte siin mõnda muud projekti teha,” arutles ta.


Arenguruumi veel jagub

Ühena esimestest Saaremaal Taxify teenusega liitunud Osilia Takso kinnitas, et üldiselt võib taksoäpiga rahule jääda, kuid arenguruumi jagub.

Osilia Takso OÜ tegevjuhi Margit Susi sõnul on klientide ja taksojuhtide tagasiside põhjal juhtunud nt, et Taxify rakendus ei näita asukohta kaardil õigesti, mistõttu on takso oodanud klienti vales kohas ja tellimuse aadress on tulnud siiski telefoni teel üle täpsustada.

Tellimused tulevad tema sõnutsi pigem siiski telefoni teel. “Kohalike elanike seas Taxify rakendus väga populaarne ei ole, pigem tellivad Taxify kaudu mandrilt tulnud inimesed.”

Print Friendly, PDF & Email