Linnal 8,8 miljonit laenusid (6)

1995. aastast laenukapitali kasutanud Kuressaare linna võlaportfell on aastaid olnud kohustusi triiki täis, kuid tänu sellele on ellu viidud hulk projekte, mis üksnes eelarve ja toetuste abil oleks tegemata jäänud.

Kuressaare linn oli esimene kohalik omavalitsus taasiseseisvunud Eestis, kes investeeringuteks pangalaenu kasutas. Septembris 1995 laenati investeeringute finantseerimiseks Eesti Hoiupangast 3,8 miljonit krooni. Pärast seda on linn investeeringute rahastamiseks võimalusel laenukapitali pidevalt kasutanud. “Laenuga on ehitatud ja rekonstrueeritud palju linna tegevuseks vajalikke objekte, mis üksnes eelarve ja toetuste arvelt oleks tegemata,” ütles linna rahandusnõunik Mai Takkis.

Takkis meenutas, et aastatel 1999–2007 rekonstrueeriti laenuga linna gümnaasiumide hooned ja rajatised ning soetati tehnikat ja inventari selleks asutatud sihtasutuste kaudu. Aastatel 2004–2006 arendas linn sihtasutuse kaudu laenuga välja spordihoone. Sihtasutuste kaudu kaasati investeeringuteks laenu kokku 8,8 miljonit eurot. Sel perioodil ei arvestatud linna asutatud sihtasutuste laenukoormust linna võlakoormuse koosseisu. 2007. aastal jõustus seadusesäte, mille kohaselt hakati kohaliku omavalitsuse võlakohustusena käsitlema ka omavalitsuste asutatud sihtasutuste laenusid. See kukutas Kuressaare lõhkilaenanute liigasse ja linna võlakoormus ületas seaduses sätestatud 60% piirmäära kuni 2013. aastani, mis sulges ka laenukraanid. Saatuse tahtel sattus piirang just masuajale.

Linn muutus taas “laenukõlbulikuks” 2013. aasta lõpuks, kui võlakoormuse määr langes 45,8 protsendini. Alates 2014. aastast kasutataksegi investeeringuteks taas laenu. Arengukava ja eelarvestrateegia kohaselt lähtutakse laenamisel põhimõttest, et linna võlakoormus ei ületaks 60%. Sellises ulatuses on laenu teenindamine linna eelarvele optimaalne ka siis, kui intressimäärad tõusevad. Riik on praegu seadusega kehtestanud kohalikele omavalitsustele 2016. aasta lõpuni võlakoormuse ülemmääraks 60%. Seega on linn oma laenupoliitikas seni lähtunud pea maksimaalsetest laenamisvõimalustest.

Praegu on linna kasutuses laenukohustusi 8,8 miljonit eurot. Aastatel 2005–2010 jäi linna võlakoormus vahemikku 9–14,8 miljonit eurot. Aastane intressikulu on olnud sõltuvalt käibesolevast põhisummast ja intressimääradest vahemikus 55 000–298 000 eurot.

“Tagasi vaadates võib ütelda, et laenu kaasamine investeeringuteks on olnud igati mõistlik ja kasulik,” nentis Mai Takkis.


Röögatust Taliborist negatiivse Euriborini

Kui praegu naudivad laenuvõtjad, Kuressaare sealhulgas, aegade madalaimaid laenuintresse, siis paarikümne aasta eest sattus linn õudusunenäo sarnasesse võlakeerisesse.

Aasiast alguse saanud majanduskriis mõjutas tugevasti kogu maailma raha- ja väärtpaberiturge, sealhulgas ka Tallinna börsi. Kuressaare oli 1997. aasta kevadel emiteerinud Talinvest-Suprema Balti Väärtpaberite AS-i vahendusel 23 miljoni krooni väärtuses võlakirju, mille Taliborile ehk Eesti pankadevahelisele laenuintressile tuginevat ujuvat intressi korrigeeriti iga kolme kuu tagant. See oli sel hetkel soodsam, kui toonase Hoiupanga pakutud ja Liborist ehk Londoni rahaturu intressimäärast lähtuv fikseeritud intressiga laen.

Aasta jooksul jäigi võlakirjade intress vahemikku 7,5 ja 8,71 protsenti. Paraku tegid rahaturud aasta lõpuks uperpalli ja 1997. aasta 29. detsembril seisis linn tõsiasja ees, et võlapaberite eest tuleb tasuda tervelt 22-protsendilist intressi.

Kokkuvõttes sai linn ujuva intressimääraga võlapaberitest hinnanguliselt finantskahju umbes 200 000 krooni. Hilisemad laenud on linnal olnud Euribori-põhised. 1999. aastast tänaseni on 6 kuu Euribor olnud kõrgeim 2000. ja 2008. aastal, ületades siis isegi 5%.

Aastal 2006 kindlustas linn ennast intressimäärade tõusu vastu ühe suurlaenu intressi fikseerimisega viieks aastaks, kuid sai kokkuvõttes ikkagi vastu pükse. 50 miljoni kroonise jäägiga laenu kuue kuu Euribori määraks lepiti kokku 3,74%, millele lisandus panga marginaal 0,44% ehk siis laenuintressiks kokku kujunes 4,18%.

Fikseerimise hetkel oli kuue kuu Euribor 2,932%, mis tõusis septembrini 2008 ja ulatus kõrgpunktis 5,219 protsendini. Seejärel alustas Euribor taas langust, kukkudes 2010. aasta alguses isegi 0,95% tasemele ning jõudes 2011. aasta aprilliks 1,75% tasemele. Fikseeritud intress tõi linnale lisakulu 57 000 eurot. 2012. aastast on 6 kuu Euribor püsinud alla 1% ja detsembrist 2015 muutus see rahaturu näitaja suisa negatiivseks. 2015. aasta lõpu seisuga oli linnavalitsuse käsutuses oleva võõrkapitali keskmine hind 0,65% ja konsolideerimisgrupi käsutuses olev 1,01%.

Print Friendly, PDF & Email