KERGLIIKLUS: Eelmisel aastal sai Muratsi kergliiklustee pikendatud Vaivereni ning linna poolt ka Kuressaareni. Kogu tee sai mustkatte. Tööd lõpetatakse sel aastal, mis kajastub ka eelarves. Eile toimetasid selle tee peal Ivar Truu (vasakul) ja Madis Vipp.
MAANUS MAASING
Suurima osa 2016. aastal teedele määratud rahast võtavad Lääne-Saare vallas kergliiklusteed. Nende tarvis on ette nähtud 465 740 eurot.
Lääne-Saare vallavolikogu kinnitas tänavuse teedele kulutatava raha pärast väikest arutelu peamiselt teemal, kas kergliiklusteedele kulutatav summa ei ole liiga suur.
Opositsionäär Mart Maastik tundis oma sõnavõtus huvi, kuidas investeerimisobjektid valitakse ja pingerida koostatakse. Abivallavanem Urmas Sepp möönis, et valikusüsteemi võiks kindlasti täiustada. Kergliiklusteede osas Mart Maastikule vastanud nii vallavanem Tiina Luks kui ka volikogu eelarvekomisjoni esimees Andres Tinno selgitasid, et kergliiklusteede puhul on tegemist riigi rahastatud projektide kaasfinantseerimisega. Maastik märkis, et proportsioonid on paigast ära ja et tema ei saa hääletada süsteemi poolt, kus süsteemi ei ole.
Volinik Maret Metsmaa märkis, et teede raha ei jõua külasse, kergliiklustee ei andvat külarahvale midagi.
Vaatamata Maastiku vastuhäälele, siiski rohelise tule saanud teetööde nimekirja investeeringute kergliiklusteedest üle jääv summa on 116 000 eurot. Sellest nimekirjast, mis sisaldab peamiselt teede tolmuvabaks muutmist ja kapitaalset remonti, leiab teid valla igast nurgast.
Sealt leiab ka Kudjape aleviku Mündi tänava. Sealsed elanikud on vallaga pikalt vaielnud kanalisatsioonimurede üle ning heitnud ka vallale ette, et tänaval ei ole mustkatet. Valla infotöötaja Merike Lipu ütles Saarte Häälele, et esialgu saab see tänav ajutise katte freesasfaldi näol. Kanalisatsioonitorustike osas on vallas käimas menetlus ning Lipu ei välistanud, et see võib lõppeda kohtus.
Suurim summa sellest nimekirjast ehk 15 030 eurot läheb Lümanda kandi Leedri külla. Eesti eelmise aasta esiküla Männiku–Vahva 550-meetrine teelõik saab graniitkillustiku alla. Samast summast kaetakse sama küla kahe teise tee tolmusemad kohad freesasfaldiga.
Paljude teede puhul on näiteks tolmuvabaks muutmine saanud võimalikuks vaid seetõttu, et ka külarahvas ise seda rahastab.
Nii näiteks maksavad elanikud Upa vana tee puhul 1300 eurot, Laadjala külatee puhul 1800 eurot, Sikassaares asuva Energia tee puhul 2060 eurot ja Nasva Ülejõe põigu puhul 600 eurot. Elanike oma panus moodustab tavakohaselt ligikaudu poole tee maksumusest.
Keskustest saab suurema remondi Lümanda keskuse parkla. Merike Lipu sõnul on töö seotud sellega, et riik uuendab Lümanda keskuses oleva ristmiku. Seega peab vald uuendama tänavavalgustuse ja sellega seoses tuleb korda teha ka parkla.
465 740 eurost võtab oma osa Kuivastu maantee remondiga seoses rajatav kergliiklustee, kus vallal tuleb rajada valgustus, ja Vaivere kergliiklustee lõpetamine.
Hooldustöödeks on ette nähtud 153 000 eurot ja see on siis peamiselt talviseks lumetõrjeks, suviseks tolmutõkestamiseks ja muudeks taolisteks töödeks.
Külaelukomisjon: suhe on paigast ära
Teederaha jagamisega ei ole rahul vallavolikogu külaelukomisjon. Selle viimasel istungil selgus, et paljud teed olid rahapuuduse tõttu välja jäetud.
“Külaelukomisjonile jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et terve suure valla külateedele on ette nähtud rahasumma 116 000 eurot, aga kergliiklusteede ehitamisele kulutatakse
450 000 eurot,” seisab protokollis.
Külaelukomisjon tegi ettepaneku luua töörühm, kes hakkaks välja töötama mõistlikku ja läbinähtavat süsteemi teede investeeringuteks mõeldud vahendite jagamiseks.Uue süsteemi võib siduda kolmeaastase teede investeerimiskavaga ja eelneval aastal kõrvale jäänud teed peaks automaatselt liikuma järgneva aasta eelisjärjekorda.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Tänase lehe mitmel teemal on kokkupuude ühe ja sama asjaga ning sellest kirjutas ka Saarte Hääl 2014 aasta jaanuari alguses.
Lühidalt on olukord selline — omavalitsused ei saa midagi planeerida, kuna investeeringute finantseerimine käib läbi igasugu fondide projektipõhiselt. Rahastaja aga kirjutab ette, milleks seda raha saab kasutada ja omavalitsuse viimasedki ressursid lähevad mittevajaliku projekti omafinantseeringuks. Jättes süsteemi samaks ja tõstes omavalitsusi ühendades omavalitsuste võimekust saame lihtsalt omavalitsuse, mis on võimekam suuremaid lollusi tegema (suureneb mittevajalike projektide omafinantseerimise võime) ja …
… ja ongi kõik.
See, mis Saarte Hääle jaoks oli “Riigikontroll: omavalitsuste investeeringuvajadused on läbi mõtlemata”, oli tegelikult “Riigikontroll: Välisraha kasutamise võimalused dikteerivad omavalitsuste investeeringuid” või koguni “Siim Kiisler: Riigikontrolli audit näitab, et vajame suuremaid ja tugevamaid omavalitsusi” — arusaamad äärmusest äärmusesse.
Kes aga viitsis toonast auditit ise lugeda, mitte piirduda teiste ümberjutustustega või vähemalt tutvus Riigikontrolli enda auditi refereeringuga, siis kokkuvõte lõppes ju sõnadega:
…
Kolm põhisõnumit
· Et KOVide investeerimisraha tuleb suuremalt jaolt välisrahast, siis investeeritakse objektidesse, mille jaoks on seda raha võimalik kasutada. See, kas ja millesse on vaja tegelikkuses investeerida, võib osutuda teisejärguliseks. Teiste sõnadega – kui tekib võimalus kuskilt raha taotleda, mõeldakse kiirkorras välja objekt, millele seda raha kulutada; mitte nii, et kõigepealt mõeldakse, mida vaja on, ja siis otsitakse rahastamisvõimalusi.
· Vallad ja linnad analüüsivad investeeringuobjektide tasuvust ja teostatavust ning tulevikukulusid vaid siis, kui rahastaja nõuab. Seetõttu võtavad volikogud vastu investeerimisotsuseid, ilma et neil oleks selge pilt, kas tulevikus suudetakse ka kavandatut ülal pidada.
· Riik võiks juba praegu otsustada, millise investeerimisvõimekusega omavalitsusi ideaalis näha tahetakse ehk millised on omavalitsuste rahastamise poliitika tulevikuplaanid. Tuleb jõuda selgusele, kuidas muuta omavalitsuste rahastamise süsteemi nii, et oleks tagatud nende finantsiline jätkusuutlikkus. Seejuures peab olema määratud kindlaks, milliseid investeeringuid ja millises ulatuses peaksid omavalitsused tegema oma raha eest ja kui suures osas saama investeeringutoetust.
Toomas Mattson
Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja
Sama kommentaari saaksin kirjutada kirjutisele “SOL tahab valdadele leebemaid tingimusi”, kus probleemiks miinimum, mis peab olema täidetud tänavavalgustuseprojektile raha saamiseks valdadele. Seal kirjutises on juttu ka Kuressaare tänavavalgustuse projektist. Meenutuseks, et Kuressaare projekti puhul määras rahastaja ette maksimumi — projekt oli asutusüksustele, kus kuni 15000 elanikku ja Kuressaare sai need rahad tänu “lahkunutele”. ;) … või kirjutisele “Seaduseparandused pakuvad Ida-Saarele päästerõnga”.
Hetkeolukord on selline, et eurorahad kuivavad kokku ja Eestist on muutumas ELi abisaajast riigist ELi doonorriigiks ning oma probleemidega peame tulevikus ise hakkama saama. Kahjuks on suund probleemide lahendamiseks täiesti stalinlik — pole omavalitsust, pole probleemi!.
PS. Ainult 1 (retooriline) küsimus: Saare Maakonna maakonnaplaneeringu eskiislahendusega ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga on võimalik tutvuda ajavahemikul 14.-28. aprillini 2016 Saare Maavalitsuse veebilehel. Kes selle kommentaari lugejatest on nende asjadega vähemalt ülevaatlikult tutvunud? (või teisiti sõnastades — kellele üldse läheb korda kehtiv maakonnaplaneering ja kellele läheb korda koostatav maakonnaplaneering?)
Opositsionäär Mart Maastik tundis oma sõnavõtus huvi, kuidas investeerimisobjektid valitakse ja pingerida koostatakse.
Aga ikkagi, kuidas siis valitakse?
Teada, et esimene valik on asjapulkade koduteed aga mille alusel valitakse ülejäänud.
See Maastiku probleem äkki oligi. Tema kodutee ei sattunud investeeringute nimekirja :D
Lümanda piirkonna investeerinute nimekirjas on ainult Leedri teed, teised kõik kriipsutati maha vallavalitsuse poolt, kuna raha ei jagu. Ja Jaanika Tiitson vallavalitsuse liige. See Lümanda piirkonna näide
Miks ei võiks hakata mõtlema kergliiklustee arendamise peale Kihelkonna poole? Kärla tuleb ju vahepeal oma kergliiklusteega vastu?
Vaivere kena küll, aga kas Pihtla teeb kergliiklusteed edasi?
Mis järgmiseks?? Aa, Männik tahab oma teed ka avalikuks kasutuseks ju teha, pole paha! :D Sinna ka paar “raha” minemas :D
See on mõistuse vastane näide,kergliiklusteed paljudes kohtades peamiselt tühjad ,…seal on asfald,tuled säravad aga kus inimesed elavad ja teed ja valgustus peaksid eluks esmavajalikud olema,seal vallajuhtide silmi ei jätku.Mis nad propageerivad seda frees asfalti,see on ainult valge tolmu vahetamine mustaga(huvitav ,miks nad enda elukohta viival teel ei kasuta freesasfalti),mis ilmselt on terviselegi palju kahjulikum.Ei tea,kus tänapäeva juhtide mõistus on kinni?Ei ole mõistlikku mõtlemist.Ja siis veel tehakse see tolmuvabaks soolaga,mis on autodele vist täielik surm,vähe sellest et sõidame talvel soolaga ja nüüd siis ka juba suvel tuleb sõita.Põide vald pidi hakkama omal isegi ASFALDI alla panema külavahe teid ,siin aga ei saada seda teha isegi aleviku nime kandvas kohas.Krt,kuhu te seal vallas selle raha panete,aitab juba sakste õuesid asfalteerida.Kapo tuleks küll mõnda valda sisse tellida,näiteks Lääne-Saare valda!Ehk selguks siis nii mõnigi asi siin vallas,mis ja kuidas asjad käivad!
Sinna juba tehtud mustkattega tee
Valldades pole tööd eriti,
aja küsimus,kui rahvas lahkub!
Raha !