Saaremaa ratsaspordiklubi hõlmab tervet maakonda

ÕPILANE JA TREENER: 7-aastane Loviise Mai tunneb ennast Aroomi seljas kindlalt. Treener Anne Udeküll Reinu ratsatalust julgustab ratsanikku, kinnitades hobuse korde külge.
MAANUS MASING

“Kuigi kohalikud ei olnud ammu suuremat võistlust korraldanud, oli ilmselgelt näha, et kõik teadmised, kuidas üritust korralikult ‘Võistluste tiim oli fantastiline. Saarlased, jätkake kindlasti!” tunnustasid Eesti suvemängude korraldajad mullu juulis Saaremaa ratsaspordiklubi liikmeid Kaalis toimunud mängude takistussõidu võistluste läbiviimise eest.

Kindlasti oli selle võistluse korraldamine 15-aastase Saaremaa ratsaspordiklubi juhatusele ja seltsi liikmeile oluline väljakutse. Kõik õnnestus. Võistlus jättis hea mulje nii ratsa­sportlastele, ametnikele kui ka pealtvaatajaile.

Möödunud aasta oli ratsa­spordiklubile üldse kordaminekute aasta. Detsembris valisid maakonna spordijuhid aasta klubijuhiks Saaremaa ratsaspordiklubi juhatuse liikme Kristine Järsu. Kaali kooli direktor Kristine Järsk on üks klubi asutajaliikmeist. Tema sõnul alustasid ratsaspordihuvilised ühiselt võistluste ja ürituste korraldamist 1999. aastal. Ühendus registreeriti ametlikult 2001. aasta novembris.

“Tunnustus oli aastatepikkuse tegevuse ja Saaremaa spordile pühendumise eest. Tegelikult hinnati sellega ju kogu klubi ettevõtmisi,” märkis Kristine teisipäeva õhtupoolikul Kõljala talli juures õpilaste treeningu ajal.

Ajaloolisest seisukohast võttes on Saaremaa ratsaspordiklubi veel üsna nooruke. Vikipeedia andmeil kuulus ratsasport antiikolümpiamängude kavva esimest korda 680. aastal enne Kristust. Nüüdisaegsetel olümpiamängudel võisteldi ratsutamises esimest korda 1900. aastal Pariisis. 1921. aastal asutati rahvusvaheline ratsaspordi föderatsioon. Praegu kuulub sinna 135 liikmesriiki.

Enam kui 60-liikmeline Saaremaa ratsaspordiklubi on Eesti ratsaspordi liidu ja Saaremaa spordiliidu liige.

Klubi treenerite käe all õpivad ratsutama nii lasteaialapsed, kooliõpilased kui ka täiskasvanud. Ratsaspordi võistluskalender on tihe. Saaremaa ratsutajad on edukad nii maakonna­sisestel võistlustel kui ka mujal toimunud jõuproovides.

Harjutatakse mitmel väljakul

Reinu ratsatalu perenaine, ratsaspordiklubi juhatuse liige Anne Udeküll juhendas teisipäeva pärastlõunal Kurevere talli lähedale rajatud harjutusväljakul kahte lasteaialast. Kuressaarest olid Kihelkonna maile treeningtundi tulnud seitsmeaastased Loviise Mai ja Aleksandra Ruttu.

“Suvel harjutame talu juures oleval väljakul, kuna siia tulevad sööma lihaveised,” rääkis Udeküll.

Kuressaare tüdruk Loviise tundis end ratsu Aroomi sadulas hästi. Hobusega on ta harjunud ja küllap andis teisipäevane pärastlõuna talle ratsutamisoskusi juurdegi.

Loviise ütles, et talle hobused meeldivad ja ratsutamistreeningus käib ta teist aastat. Anne Udeküll on 15 lapse treener. Lisaks jagab ta õpetussõnu kaheksale täiskasvanule.

Kogemustega ratsatalu perenaisele ja treenerile on tänavune aasta eriline. 20. augustil võõrustab ta oma talus taas ratsutajaid traditsioonilisel võistlusel Reinu Kapp. Eriline on aasta sellegi poolest, et võistlus toimub juba 20-ndat korda.

Aastatega on ratsasport populaarsemaks muutunud. Anne Udekülli sõnul käisid varasematel aastatel tema juures treenimas Lümanda ja Kihelkonna lapsed. Nüüd on neile lisandunud Kuressaare, Valjala ja Salme ratsutajad.  Mida on Saaremaal tehtud ratsaspordi tutvustamiseks? Anne sõnul on kõige tähtsam järjepidevus. “Lapsi peab järjepidevalt treenima. Praegu on rühmad kahjuks nii täis, et uusi õpilasi juurde võtta saan ilmselt alles septembris,” andis Udeküll teada.

Rääkides sporthobustest, ütles aastaid Saaremaa ratsa­spordi hea käekäigu nimel tegutsenud Anne Udeküll, et mitmed ratsaspordiklubi liikmed kasvatavad ja õpetavad hobuseid ise. Niisugust võimekust klubil ja ratsataludel pole, et tippvormis koolitatud hobust osta.

Klubi enam kui 60 liikme hulgas on nii õpilasi kui täiskasvanuid, nii tüdrukuid kui ka poisse, mehi ja naisi. “Klubi ühendab hobuhuvilisi inimesi kogu maakonnast ja ka meie mandril elavaid sõpru. Kellele saarlased seltsikaaslasteks sobivad, need on meiega ühinenud,” rääkis Järsk.

Kaali põhikooli direktor Kristine Järsk hakkas ratsatreeningutel käima juba kooliplikana Kuressaares elades. Esimeseks treeningukohaks sai Irase tall.

“Kaheksandas klassis tulin Kõljala talli ja siia olen ma jäänud,” rääkis Kristine.

Praegu käib Kõljalas treeningutel 20 ratsutajat. Nende hulgas on erinevas vanuses lapsi, täiskasvanuid ja hobuseomanikke.

Kuressaare tüdruk Miia Põder, kes teisipäeva õhtupoolikul eesti ratsaponi Oziga harjutusväljakule tuli, ütles, et temal saab sügisel täis juba kolm aastat ratsutajastaaži. Praegu võtab ta Kõljala tee ette bussiga kaks korda nädalas.

Klubi ühendab hobuhuvilisi

Kristine Järsk täiendas, et Miia alustas ratsutamistreeninguid mandril elades. Kui pere eelmisel aastal Saaremaale kolis, jätkas tarmukas tüdruk treeninguid Kõljalas.

Tänavune hooaeg tuleb klubil taas üsna pingeline. Ees ootavad Kaali järve mängud, mille programmis on ka kolmepäevane ratsutamisvõistlus. Kahepäevase võistluse korraldamine möödunud aastal andis klubi liikmeile suure kogemuse.

“Lasime kohapeale paigaldada välitallid. Ka sel aastal teeme samamoodi. Ratsusid pole tarvis mujale vedada,” rääkis Kristine.

Saarlased pole viimastel aastatel naaberriikides võistlemas käinud. Viimased võistlussõidud Läti- ja Leedumaale jäävad kümne aasta taha. Kristine arvates kandsid need vilja just eesti hobuse propageerimist silmas pidades. Nüüd on läti ratsasportlasedki soetanud endale eesti ratsaponisid.

Vahest on huvitav seegi, et klubis on rohkem tüdrukuid kui poisse. Valjala noormees, Saaremaa ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilane Hendrik Klausson alustas treeninguid pooleteise aasta eest. Miks siis alles gümnaasiumiõpilasena? “Kutsuti. Alguses oli natuke raske, aga nüüd on meeldima hakanud. Hobune Red Boy on tubli. Tema on meil Katrina Kaasikuga kahe peale. Täna on kerge trenn, umbes pool tundi. Võistlustel on seni ka päris hästi läinud,” rääkis Hendrik.

Murekohana tõi Järsk välja, et talvel ei saa kõikidele huvilistele treeninguvõimalusi pakkuda, kuna maakonnas on vaid kaks maneeži. See mõjutab ka tulemusi.

Kõljala talli perenaisel ja klubi juhatuse liikmel Kristinel on ratsutamiskompleksi edendamiseks plaanid tehtud. Vana liivaaia kõrval on juba uus liivaväljak ilmet võtmas. “Uus liivaväljak on rajatud kohe vundamendiga. Kui õnnestub lisaks europrojektidest toetust saada, siis tahaksime aastaringseks treeninguks katusealuse rajada. Loodame nii sportlastele kui ka harrastajatele paremaid tingimusi luua. Kõigile midagi,” on Kristinel visioon olemas.

Veel rõhutas Kristine, et klubi ühendab inimesi. Kõigile neile meeldib hobustega tegeleda. Eestimaal ratsutamisvõistlustel osalemiseks peab ratsutaja olema klubi liige.

“Tahame anda võimaluse kõigile, ka neile, kes lihtsalt naudivad hobustega koos olemist. Kui palju saavad inimesed tänapäeval sellise suure loomaga kokku puutuda? Alles möödunud aastal helistati meile, et tahaksime hobuseid vaatama tulla, saame ka porgandeid kaasa võtta, aga kas me peame need ära riivima? Oluline on tõsta inimeste teadlikkust hobustest ja kõigest sellest, mis nende loomade juurde kuulub,” tõi Kristine kujuka näite.

Saaremaa Ratsaspordiklubi

• Pihtla vald, Kõljala küla, Talli       
• Juhatuse liikmed: Kristine Järsk, Anne Udeküll ja Hille Hanso.
• Klubi asutati 21. novembril 2001.
• Liikmeid on 69.
• Klubi korraldab ratsaspordialast tegevust Saare maakonnas, sealhulgas võistlusi ja koolitusi.

RED BOY JA HENDRIK: Valjala noormees, Saaremaa ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilane Hendrik Klausson alustas treeninguid poolteist aastat tagasi. Treening- ja võistlushobusega Red Boy on tal hea klapp.
MAANUS MASING

AVALI VÄRAVAL: Mullu aasta klubijuhi tiitliga tunnustatud Kristine Järsk on ka Saaremaa ratsaspordiklubi asutajaliige.
MAANUS MASING

KAPPADI-KAPPADI: Kuressaare tüdruk, 7-aastane Aleksandra Ruttu hoiab
Roomat Kurevere harjutusväljakul kindlalt ohjes.
MAANUS MASING