LUGEJA KÜSIB

Puidutöötlemise ruumis on ventilatsioon, kuid töötamisel on ruumiõhk tolmune. Vahetevahel viimistleme samas ruumis tooteid tärpentiniga vedeldatud linaõlivärviga. Kas on kehtestatud piirnormid kahjulike ainetega töötamisel ning kuidas tervisekahjustust töötamisel vältida?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi:

Tööprotsessis tekkiv tolm ja lenduvad ohtlikud ained ei tohi ohustada töötaja elu ega tervist. Enne ohtlike kemikaalide kasutuselevõtmist peab tööandja läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi ja  rakendama sobivaid kaitseabinõusid.

Riskianalüüsi käigus mõõdetakse õhu keemiliste ainete sisaldust, võrreldakse neid piirnormidega ja hinnatakse  terviseriski suurust, olemust ja kestust. Tulemuste alusel määratakse ohutusabinõud ja nende rakendamine. Töötajal on õigus saada teavet töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.

Keemiliste ohutegurite piirnormid on kehtestatud vabariigi valitsuse määrusega. Piirnormiks nimetatakse ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmist väärtust, mis kaheksatunnise tööpäeva jooksul ei kahjusta töötaja tervist. Töötajale mõjuva puidutolmu piirnorm keskkonna õhus on 2 mg/m3 ning linaõli, õlivärvide, männitõrva ja vahade vedeldamiseks kasutatava tärpentini piirnorm on 150 mg/m3. Tärpentiniga kokkupuute norm on 300 mg/m3, mis tekitab sissehingamisel tervisekahjustuse.

Kui ohtlike kemikaalide ja tolmu sisaldus töökeskkonna õhus ületab piirnormi ja seda ei ole võimalik vähendada, tuleb tööruum ja töötamiskohad varustada väljatõmbeventilatsiooniga või seda täiustada. Kui aga väljatõmbeventilatsiooniga või muude abinõudega ei ole võimalik ohtlike kemikaalide ja tolmusisaldust esialgu vähendada, tuleb töötajale anda hingamisteede isikukaitsevahendid, korraldada töötajatele nende kasutamise väljaõpe ja jälgida nende kasutamist.

Print Friendly, PDF & Email