Vokaalansamblid tulid kokku Salmel

NAISANSAMBEL KENA: Kõige väiksema staažiga ansambel pälvis eripreemia “Kõigekenamad lavaliste viperuste ületajad”. Pildil Irja Bachman, Marina Treima, Melika Kirs, Maiu Põldoja, Kaide Aaso, Tiia Trull, Krista Riik ja juhendaja Tiina Sünter. ERAKOGU

NAISANSAMBEL KENA: Kõige väiksema staažiga ansambel pälvis eripreemia “Kõigekenamad lavaliste viperuste ületajad”. Pildil Irja Bachman, Marina Treima, Melika Kirs, Maiu Põldoja, Kaide Aaso, Tiia Trull, Krista Riik ja juhendaja Tiina Sünter.
ERAKOGU

Laupäeval toimus Salme kultuurimajas järjekordne maakonna vokaalansamblite päev. Üritusel on juba küllalt arvestatav ajalugu ja ka oma väljakujunenud traditsioon korraldada seda päeva igal aastal erinevas paigas.

Ei oska öelda, kas tänaseks on kõik Saaremaa vallad-kultuuriasutused läbi lauldud, aga maakonna kultuurikalendris on ta igal juhul kindlalt omal kohal.

Sel korral langes korraldamise kohustus Salme kultuurimajale. Tegu on ju kahtlemata meie ühe tugevama kultuurikantsiga ning seetõttu ootasin isegi põnevusega, kuidas seekordne laulupäev läbi viia plaanitakse ja kui palju esinejaid kohale sõidab. See viimane faktor ei ole tänapäeval üldse mitte vähetähtis, sest teame kõik, kui kulukaks on muutunud transport ja eriti siis, kui pead ühest saare otsast pea teise liikuma ning otse loomulikult edasi ja tagasi.

Kõik osalised on kiitust väärt

Kohe alguses pean siin kiitma kõiki osavõtnud ansambleid, et nad oskasid kõik kõrvalised mured lahendada ning laupäeval astus Salmel lavale tervelt kaheksa vokaalansamblit. Ehk oleks tulnud paar kollektiivi rohkemgi, ent samal päeval toimus Kuressaares kevadise maakondliku laulupeo üldproov. Seega pidid lauljad nüüd ise otsustama, millist üritust eelistada.

Korraldajad, salmekad olid seekord välja pannud kaks ansamblit: naisansambli Kibuvitsaõis, juhendaja Karin Pulk, ning teada-tuntud ja paljudel lavadel kõrgelt nomineeritud meesansambli Sõstrad, juhendajaks Veikko Lehto.

Lääne-saarlasi esindasid veel Taritu meesansambel, keda juhendab Reet Laht, ja Lümanda segaansambel Talvike, keda juhendab samuti Karin Pulk.

Ida-Saarest oli kohale sõitnud lausa kolm ansamblit: Laimjalast naisansambel Vallatud Kurvid, juhendaja Ilvi Pihl, ning Tornimäelt naisansamblid Kena, keda juhendab Tiina Sünter, ja Vokiratas teeneka juhendaja Enda Juhi dirigeerimisel.

Põhja-Saaremaad esindas samuti juba teenekas ja paljude tiitlitega pärjatud vokaalansambel Collecta Ülle Reinsoo juhatusel.

Kui nüüd arvata, et Kuressaare on nagu saare lõunaosas, siis sealt esinejaid ei olnud. Loodan, et küllap see asi tulevikus ehk paraneb.

Kuna korraldajad olid seekord asja nii sättinud, et ansamblid omavahel ei konkureerinud, siis kujunes sellest päevast üks kena laulupäev, kus rõõmu jätkus nii esinejatele, publikule kui ka žüriile. Palve oli vaid, et iga ansambli poolt esitamisele tuleva kolme laulu hulgas oleks üks a cappella ehk siis saateta esitatav pala.

Žürii ehk “kogunenud kõrvade komisjoni” esimees oli vabariigi üks hinnatumaid vokaalmuusika spetse, Eesti laulupidude paljukordne üldjuht ja mitmete vokaalansamblite juhendaja Toomas Voll, kes viis läbi ka ääretult huvitava ja lausa lustliku töötoa, mis puudutas peamiselt hääle tekitamist, õiget hingamist ja ka laulja seesmist valmisolekut laulmiseks.

Komisjoni teine liige oli omakandi sõrulane, kirikumuusik ja ansamblijuht Riina Mällo ja kolmandaks liikmeks oli arvatud nende ridade kirjapanija.

Südameverega tikitud esinemisriided

Päev pakkus kõigile suurt kuulamis-, aga ka vaatamisrõõmu. Seda viimast just seepärast, et kõik ansamblid olid pidulikult ja kaunilt riides. Erilist tähelepanu ja kiitust pälvis ka komisjoni esimehe poolt Tornimäe Vokiratas, kes kandis äärmiselt eakohaseid ja südameverega tikitud esinemisriideid.

Päeva toredaks kulminatsiooniks oli aga kahtlemata Toomas Volli oma ansambli Olla Daam lustakas ja professionaalne esinemine. Nagu nimigi ütleb, on tegu naisoktetiga, kuhu kuulub lauljaid nii Pärnust kui ka Viljandist. Ansambel on asutatud 2002. aastal ja repertuaari jagub n-ö seinast seina.

Kahjuks ei võimalda leheruum siinkohal ansamblite esinemise pikemat analüüsi, ent piisab vahest sellest, kui kordan siinkohal esimehe sõnu: “Saarlased on üks isevärki rahvas, ka laulurindel. Kui mandril kipuvad taolised üritused võtma ikka üsnagi pingelise jõukatsumise mõõtu, siis teie elate siin omadele kaasa, plaksutate ja naudite – imeline!” Ja tal oli õigus. Kuna publiku moodustasid ju enamalt jaolt hetkel laval mitteolevate ansamblite liikmed, siis jäi küll mulje, et soojalt esinemistele kaasaelav seltskond ei hoia tundeid vaka all, vaid elab kõigile kaasa kogu hingest ja südamest. Tänu ja kiitus kõigile!

Oli tõesti tore kuulata ja vaadata laulurõõmust pakatavaid inimesi, kes ei pea paljuks, vaatamata tänapäeva kiirele kulule ja kiirustamisele, ikka kokku tulla, õhtuti harjutada ning siis oma rõõmu ka teistele näidata.

Kuulata ja vaadata oli aga tõesti palju. Mõnusa muige manas näole Sõstarde põuepugev lavasarm ja repertuaari valik. Lootust andis noorukese Kibuvitsaõie pürgimine muusikamaailma avaruste poole. Südantvallutav oli Taritu meeste vahetu musitseerimisrõõm, mida Riina Mällo võrdles isegi Eesti kunagise tipp-meesansambli, Hans Hindpere juhatusel laulnud Vanade Sõpradega.

Meeldivaid muusikalisi kurve võttis lavale kaasa ansambel Vallatud Kurvid, kes ei kohkunud tagasi ka toredasti üllatanud laulu esitamisest, mis pärit kuulsast muusikalist “West Side Story”. Tubli annuse saare huumorit laotas laiali ansambel Kena. Huvitavaid mõtteid ja originaalset lähenemist pakkus välja Talvike, kes suutis lisaks massiivselt domineerivale nais­ansamblile liita oma ridadesse ka õrna ja sobiva meeshääle.

Hämmastavat ja siirast äratundmisrõõmu pakkus Vokiratta väärikas ja oma külluses lihtne esinemine. Ning i-le pani täpi Collecta professionaalne laulukultuur, mis sundis meid kuulama ja hingeliigutust tundma.

Oli tõesti kordaläinud päev. Soovin kõigile osalejaile “kõrvade komisjoni” poolt veel kord suurt okast kurku ning ikka jätkuvat muusikaarmastust ja laulmisrõõmu. Uute kohtumisteni!

Rein Orn

Print Friendly, PDF & Email