Saaremaa jokk-kaubikute tipus särab kuldne länkar (8)

KAUBIK OLGU KAUBIK: Olev Martinsoni sõnul küsivad ettevõtjad temalt ka tööväliselt kokku juhtudes aeg-ajalt, mis teema selle jokk-kaubikutamisega ikkagi on. MAANUS MASING

KAUBIK OLGU KAUBIK: Olev Martinsoni sõnul küsivad ettevõtjad temalt ka tööväliselt kokku juhtudes aeg-ajalt, mis teema selle jokk-kaubikutamisega ikkagi on.
MAANUS MASING

Kui mandril on efektsema kaubiku näitena arvele võetud nt Porsche Cayenne’i luksusmaastur, siis Saaremaal leiab kaubikute hulgast nii rahvaautona tuntud Volkswagen Golfi kui ka kullakarvalise Land Cruiseri.

Ajalehe Äripäev andmeil suurendas käibemaksumuudatus, mis tekitas veidi enam kui aasta tagasi ettevõtjates tõsist pahameelt, nn jokk-kaubikute hulka Eestis. Kui varem võis ametiautode puhul maha arvata kogu käibemaksu, siis pärast seaduse muutmist saab maha arvata 50%. Sellele lisandub igakuine erisoodustus 169,60 eurot. Erandiks on N1- ja N1G-kategooria tarbesõidukid, mistõttu käibemaksumuudatused neile ei kehti.

Vaadatakse mööda

Tarbesõidukid on seejuures täielikult ettevõtluses kasutatavad autod – kaubikud. Need seadusemuudatuse alla ei läinud ning nende pealt on ettevõtjal võimalik sisendkäibemaks riigilt sajaprotsendiliselt tagasi saada. Statistika näitavat, et autode tootjad ja ostjad on leidnud võimaluse seadusemuudatusest mööda vaadata.

Tarbesõidukitena registreeritud kaubikute hulgas on kenake hulk sõidukeid, mida on kaubikuks raske pidada. Näiteks luksusmaastur Porsche Cayenne, aga ka tavalised sõiduautod, nagu Škoda Octavia ja Volkswagen Golf. Petuskeemiga aga tegemist pole.

Saare maakonnas registreeritud sõidukite seast kaubikuid välja noppides võib samuti toredaid marke-mudeleid leida. Ehkki valdava osa puhul kahtlust ei teki, et tegemist ongi kaubikutega, paistab nii mõnigi neist olema pigem mööndustega kaubik.

Nii on maakonnas kaubikuna registris nt 2005. aasta kuldne Land Cruiser 120 maastur, pisike kompaktne 2015. aasta sinine Volkswagen Golf, aga ka 2016. aasta helevalge Peugeot 508 sedaan. Samuti on kaubikutena saarel vuramas mõned eri väljalaskeaastaga peenemad maasturid: Nissan Patrolid, Mitsubishi Pajerod, terve rida Land Rover Defendereid jt.

Kasinam maksulaekumine

Maksumuudatus, mis ärgitas ettevõtjaid tavalisi autosid kaubikukategoorias ostma, ei saavutanud Äripäeva andmeil oodatud maksulaekumisest isegi mitte poolt. Kuigi rahandusministeerium lootis firmaautode käibemaksumuudatusega koguda mullu 47 miljonit eurot, laekus riigikassasse tegelikult vaid 16,8 miljonit. Erisoodustuselt tuli lisaks 4,2 miljonit eurot.

Eesti maksu- ja tolliameti (EMTA) Kuressaare teenindusbüroo juhi Olev Martinsoni sõnul Saaremaa kontekstis  arve niimoodi välja tuua ei saa. Selliseid ettevõtete maksukontrolle, kus tuleb vaadata muu hulgas ka tarbe- või üldse sõidukite kasutamist, tuleb temale teadaolevalt Eestis üleüldse ette väga harva.

Kahtluste puhul, et auto märgistus erineb sõiduki tegelikust kasutusest, tuleks maksuhalduril seda tõendada. “Senine praktika näitab aga, et deklareeritust teistsugust sõiduki kasutamist tõendada on tagantjärele äärmiselt keeruline,” tõi Martinson välja EMTA senise kogemuse. Muu hulgas märkis ta, et N1-kategooria sõidukitel ehk kaubikutel on võrreldes M1-ga ehk tavasõiduautodega mitmeid, sh maksustamisega seotud erinevusi, millega tuleb samamoodi arvestada. Kui kaubikut kasutatakse eratarbes, on erisoodustuse hinnaks auto kasutamise turuhind, mitte sõiduautodele ettenähtud arvestuslik 256 eurot. Samuti maksustatakse kaubiku omatarve käibemaksuga.

Kui kaubik ei ole ettevõtluseks vajalik, ei ole lubatud ka sisendkäibemaksu maha arvata ning soetus võib olla maksustatav erisoodustusena. Ühtlasi on kaubikul kord aastas kohustuslik tehnoülevaatus. Tavalise sõiduautoga peab iga-aastaselt käima ülevaatusel siis, kui auto on rohkem kui kümme aastat vana.

Kuidas saab tavalisest sõiduautost kaubik?

Selleks on kaks moodust. Kui tootja näeb võimalust tehniliselt uus mudel ehitada nn kaubikuna, siis on kliendil võimalik see sellena tellida, mis tähendab, et ta saab juba tootjalt kaubiku märgistuse. Teine moodus on aga sõiduk kaubikuks ehk N-kategooria sõidukiks ümber ehitada.

Maanteeameti tehnoosakonna ülevaatuse eksperdi Alar Allaste sõnul peab selleks täitma kõnealusesse kategooriasse liigitamise kriteeriumid.

N-kategooriasse kuuluvad sõidukid juhul, kui kõik selle istekohad on lastiruumist täielikult eraldatud, lisaks juhiistmele ei tohi kohti olla rohkem kui kuus (N1-kategooria) või kaheksa (N2- või N3-kategooria) ning sõidukite kaubaveovõimsus väljendatuna kilogrammides peab olema võrdne reisijateveo võimsusega või sellest suurem.

Lisaks peab kaupade laadimine sõidukisse toimuma tagaukse, -luugi või külgukse kaudu. Tagaukse või -luugi puhul peab laadimisava samuti vastama kriteeriumidele: kui sõidukisse on paigaldatud üks rida istmeid või ainult juhiiste, on ava kõrgus vähemalt 600 mm, kui sõidukis on aga kaks rida istmeid või rohkem, on ava kõrgus vähemalt 800 mm ja pindala 12 800 cm2.

Tuleb luba küsida

Lastiruum ehk sõiduki osa, mis asub istmerea või juhiistme taga, peab olema ühetasase pinnaga. Kui sõidukisse on paigaldatud üks rida istmeid või ainult juhiiste, on lastiruumi pikkus vähemalt 40% teljevahest. Kui on aga kaks rida istmeid või rohkem, on lastiruumi pikkus vähemalt 30% teljevahest.

Kui viimast istmerida on lihtne eemaldada eritööriistu kasutamata, peab lastiruumi pikkus vastama nõuetele nii, et sõidukis on sees kõik istmed. Tähelepanu tuleb pöörata, et lastiruumi pikkus peab vastama nõuetele, kui esimese või (olemasolu korral) viimase rea istmed on sõitjatele kasutamiseks püstiasendis.

Allaste nentis, et ümber­ehitatud sõiduk peab vastama kehtivatele tehnonõuetele, kuid nõudeid rakendatakse lähtuvalt sõiduki esmasest kasutuselevõtust. Omanikul tuleb sõiduki ümberehitamiseks esitada avaldus.

Maanteeamet kontrollib pärast ehitustöid ümber­ehituseks loa saanud sõiduki nõuetele vastavust. “Kui ümberehitatud sõiduk vastab nõuetele, vormistab maanteeameti tehnoosakond sõidukile ümberehituse otsuse,” kinnitas ekspert.

 

Print Friendly, PDF & Email