Vald sai lammutamise peatamise eest kiita (4)

MÕISA JÄÄNUSED: Paekivist müürid koos neogootiliku viilukujundusega, mantelkorsten, kivist vaas ja muidki väärtuslikke detaile säilinud.
7MAANUS MASING

Muinsuskaitseamet saatis Pihtla vallavalitsusele tänukirja seoses Pihtla mõisa peahoone osalise lammutamisega eelmisel nädalal.

„Kuigi hoone ei ole mälestisena kaitse all, on kindlasti tegu kõrge ajaloolise ja arhitektuurse väärtusega ehitisega, mille lammutamine on kahetsusväärne,” kirjutas ameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk.

Ta tänas vallavalitsust kiire tegutsemise eest ehitusloata lammutustööde peatamisel ja pakkus koostööd edasise asjaajamise korraldamisel.

Talk tõdes, et hoone oli suures osas avariilises seisus, kuid samas on paekivist müürid koos neogootiliku viilukujundusega, mantelkorsten, kivist vaas ja muidki väärtuslikke detaile säilinud.

Peainspektor soovitas, juhul kui hoonele hakatakse koostama lammutusprojekti, näha ette hoone avariiliste osade lammutamine ning väärtusliku paekivist osa konserveerimine ja ohutuks muutmine. Perspektiivis on võimalik neid konstruktsioone ja detaile kasutada uue hoone ehitamisel, mõisa peahoone osalisel või täielikul taastamisel.

„Konserveeritud paekivimüürid võivad säilida ka aastakümneid keskkonda rikastava ajaloolise elemendina, kui praegustel omanikel ehitamise plaane ei ole,“ soovitas Talk.

Pihtla vallavanem Jüri Saar kohtub täna Šveitsis elava mõisaomaniku esindajaga. Koos minnakse mõisa üle vaatama.

“Lammutusloa taotlus on esitatud ja selle loa me ilmselt ka väljastame. Päris nii see polnud, nagu ajakirjandus kirjutab, et meie käskisime hoone maha lammutada. Viimase märgukirja tegime minu meelest kaks aastat tagasi,” rääkis Saar. “Midagi tuli ju ette võtta, sest hoone oli varisemisohtlik. Tegemist on eraomandusega ja kaitse all see polnud.”

Etteheiteid, miks vald pole mõisa ära ostnud, pidas vallavanem ebaõiglaseks. “Esiteks pole mõis müügis ja teiseks ei näe ma otstarvet, milleks hoonet avalikkuse huvides kasutada saaks,” selgitas ta.

Mõisaomaniku esindaja Margus Birkenfeldt keeldus eile kommentaaridest.

Pihtla mõis

• Eesti mõisaportaali andmetel oli Pihtla mõis (saksa k Pichtendahl) olemas juba keskajal, mil see kuulus Brackeli perekonnale.
• 17. sajandil olid mõisa omanikud von Budded ja von Pollid. 1748 läks mõis vürst Vassili Repnini omandusse ja 1765. aastal von Dellingshauseni aadliperekonna valdusse.
• Teise maailmasõja järgselt asus mõisahoones kool. Kooli sulgemise järel 1973. aastal jäi hoone aga tühjaks ning hakkas lagunema.
• Praeguseks on selle mitmed osad muutunud suisa varemeteks. Purustatud on ka hooneesise auringi keskel paiknenud ehisvaas.
• Säilinud kõrvalhooned on kas varemetes või tundmatuseni ümber ehitatud.