Puiduriidad teevad maahooldaja meele mõruks (1)

HALB ÜLLATUS: Üllal eesmärgil raiutud puit takistab Kalev Aul täita loopealsete hooldamise kohustust. MAANUS MASING

HALB ÜLLATUS: Üllal eesmärgil raiutud puit takistab Kalev Aul täita loopealsete hooldamise kohustust.
MAANUS MASING

Turustusprobleemide tõttu seisab Saaremaa rannikualadel jätkuvalt kasutult tuhandeid tihumeetreid pärandkoosluste taastamisega tekkinud raiematerjali, mis muudab keeruliseks maahooldajate elu.

Juba mullu septembris kirjutas Saarte Hääl, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on hädas poollooduslike koosluste taastamise käigus tekkinud puidumassi turustamisega, sest ei Saaremaal ega ka Skandinaavias pole nõudlus hakkpuidu järele kuigi märkimisväärne. Kui tollal olid turustamisplaanid seotud hakkpuidutootjaga United Loggers, kes lubas Saaremaa Sadama kaudu viia Skandinaaviasse katlamajadesse mitu laevatäit hakkpuitu, siis nüüd on laev palgavõlgnevuste tõttu arestitud ning loodetud kuni kaheksa laevatäie asemel piirduti vaid ühega.

RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi sõnul on Saaremaa laoplatsidel praegu umbes  12000 tm tüvesid ja raidmeid, millest umbes pool on olnud seal pool aastat või rohkem. Ülejäänu on raiutud ja ladustatud möödunud talve jooksul.

Peamine puitmaterjali seismise põhjus on müügivõimaluste vähesus ja madal hind. Hakkpuidu nõudlus Saare maakonnas on oluliselt väiksem kui pakkumine, viitas Kaubi, kelle sõnul tegeleb turustusosakond hakkpuidu ekspordivõimaluste otsimisega. “Näeme võimaliku lahendusena müüki Rootsi ja Taani energiafirmadele,” lisas ta.

Ei lase nõudeid täita

Aastatel 2014–2016 on poollooduslike koosluste taastamise käigus tekkinud Saare maakonnas ca  28000 tm puitu, millest umbes 15 000 tm on müüdud.

Rahvusvahelise projekti “Elu alvaritele” projektijuht Annely Esko, kelle juhitava projekti raames samuti Saaremaal ulatuslikud taastamisraied toimuvad, ütles, et nemad kasutavad raiematerjalist lahtisaamiseks Lääne-Virumaa ettevõtte Reinpaul OÜ teenust. “Kes on vähegi tahtnud asjaga tegeleda, on saanud hakke ära müüa,” rääkis Esko. “RMK-l on ju eraldi turustusosakond, nende mahud on suured, telligu eraldi laev,” lisas ta.

15 aastat Laidevahel pärandkooslusi hooldanud Kalev Au ei ole rahul, et Põessaares jätsid töömehed osa puidust üldse hakkimata. “Puidu kokkuvedaja oli haaratsiga auna mulda sisse tõstnud, mistõttu olid puud sedavõrd mullased, et ei kõlvanud hakkurist läbi lasta,” rääkis Au. Lisaks hakkimata raiematerjalile jätsid töömehed koristamata puidujäätmed.

Au sõnul on tema probleem selles, et puidu ja prahi all olev pärandkooslus ei vasta nõuetele ega ole toetusõiguslik. Jätkuvalt on Au hooldatavale rendimaale ladustatud puiduriidad, mis samuti ei lase maahooldajal toetusega kaasnevaid kohustusi täita. “Mul on alade hooldamisel võetud viieaastane kohustus ja kui ma sel aastal need jupid välja jätan, siis ma ei tea, mida PRIA minuga ette võtab,” rääkis Au, kelle sõnul võib loopealsete taastajate valitud ladustamiskohad toetusõiguslikul alal tuua talle kaela üksjagu sekeldusi ja sanktsioone.

Tööd 400 hektaril

Kalev Au sõnul peaksid loopealsete taastajad laduma riidad mitte toetusalusele hooldatavale alale, vaid taastatavale alale, kus raiet tehti. Näiliselt võib ju ladustatud puiduga hõivatud maatükk olla väike, ent maahooldajal on iga sent arvel. Puuriitade all oleva riigimaa eest peab maahooldaja maksma nii maamaksu kui ka renti, mis on kujunenud enampakkumise teel. “Kusjuures mina pean arve maksma 10 päeva jooksul, RMK aga teeb oma tööd mõistliku ajaga,” ironiseeris Au.

Juba enam kui aasta seisavad suured puiduaunad ka Lääne-Saaremaal Katre pangal. Kohaliku maahooldajaga vesteldes selgus, et aunade tõttu on tal oluliselt rohkem tööd karjaaedade ehitamisel. Probleem on ka selles, et aia ehituseks saab toetust vaid PLK taastaja. Et taastamistööd käivad RMK tellimusel, siis hilisem hooldaja aia ehitamise eest toetust ei saa, ehkki just hooldaja on see, kes aia peab rajama ja kes ka riigile hooldatavate alade eest renti maksab.

Ulvar Kaubi sõnul on RMK-l rendilepingust tulenevalt kohustus teha taastamisraiet kolme aasta jooksul alates rendilepingu sõlmimisest. Selleks ajaks peab ala olema hoolduskõlbulik, mis muu hulgas tähendab ka seda, et hooldataval alal ei tohi olla ladustatud puitu.

2016. aastal taastab RMK Saare maakonnas ca 400 ha poollooduslikke kooslusi. Tänavuste tööde kavandamisel arvestati Kaubi sõnul muuhulgas ka hakkpuidu turusituatsiooni ja kõiki taastamiskohustusega PLK-sid, mille kohta 2015. aastal rendileping sõlmiti, ei ole töösse planeeritud.

Selle eelarveperioodi jooksul teeb RMK saartel ja Lääne-Eesti poollooduslikel kooslustel raietöid kokku 25 000 hektaril, millest Saaremaa osa võib moodustada umbes kolmandiku.

 

Print Friendly, PDF & Email