Poolsada saarlaste projekti pürib kevadel KOP-i toetusele

toetused_15.04.2016

Kohaliku Omaalgatuse Programm (KOP) peegeldab kohaliku elu kirjut palet. Ühed soovivad maja remontida, teised informatiivseid stende püsti panna ja kolmandad meeldejäävaid üritusi korraldada.

2016. aasta kevadvooru esitati Saare maakonnast 51 taotlust. Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Annika Prei ütles, et toetuse saajad selguvad mai jooksul. 2016. aastaks on maakonnal KOP-i toetuste andmiseks raha 55 183,96 eurot, lisas ta. Soovituslikult läheb sellest kevadvoorus jaotamisele 65%. Prei märkis, et rahajaotusel on arvestuse alus maakonna elanikkond. “Taotlejatest see paraku ei olene,” lisas ta.

Taotluste hindamiseks on igas maakonnas maavanema moodustatud komisjon. Saare maakonnas kuuluvad komisjoni esimees Merike Toose Saare maavalitsusest ja liikmed Terje Aus MTÜ-st Saarte Koostöökogu, Vilmar Rei Saarte jahimeeste seltsist, Krista Lember MTÜ-st Saaremaa Rahvakultuuriselts ja Veiko Viil Saaremaa omavalitsuste liidust. Hindamisel on aluseks põhjalik metoodika.

Kaks toetusmeedet

Prei märkis, et harva juhtub, et mõni taotlus ei saa positiivset hinnet. “Negatiivne hinne saadakse tavaliselt juhtudel, kui taotlus on mingil põhjusel tehtud valele meetmele, kas siis ekslikult või on meetme eesmärkidest valesti aru saadud.”

Nimelt saab taotlusi esitada kahele meetmele, millest üks on “Kogukonna areng” ja teine “Elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamine”. Prei selgitas, et tavaliselt saabki kaalukeeleks see, et mõned tegevused on asjalikumad. “Või siis on tegevus osatud taotluses paremini avada,” lisas ta. Seega on taotlustes kirja pandul  määrav kaal ses osas, kas saadakse toetust või mitte.  Üks oluline punkt, mida taotlejatel tuleb selgitada, on käivitatud tegevuste jätkusuutlikkus pärast projekti lõppemist. Selles osas võib seni KOP-ilt toetust saanud projekte laias laastus pidada õnnestunuteks. Projektidel, mille raames on midagi ehitatud või tarvilist soetatud, on üldiselt olnud nii või teisiti kestev mõju kogukonnale või seltsile. Samuti on hulgaliselt üritusi ja ettevõtmisi, mis toimuvad aastast aastasse.

Rohkem tuntud üritustest, mis on viimastel aastatl toetust saanud, võib välja tuua Jööri Folgi, Karala Odagala, Saaremaa kolme päeva jooksu,  Laimjala Valsi, Laimjala Aerurammu ja festivali “Vananaiste suvi”. Seega ei ole toetatud vaid uusi algatusi, vaid ka kanda kinnitanud ettevõtmisi.

Samamoodi on ka tänavuste taotlejate seas nii vanu tegijaid kui uusi tulijaid. Ametlikult jagunevad taotlused kahe meetme vahel, kuid mööndustega võib need jagada nelja gruppi. Valdav osa taotlejatest soovib midagi uut rajada või olemasolevat hoonet või ala paremaks muuta. Teise suure grupi moodustavad üritused ja tegevused. Vähem on neid, kes soovivad toetust trükise jaoks või filmi tegemiseks. Kõige väiksema grupi moodustavad taotlejad, kel soov osta mõni ese. Valdava osa eelarve jääb 1000 ja 2500 euro vahele. Esimesest grupist võiks näiteks tuua MTÜ Karujärve Tervisespordi Keskus projekti, mille eesmärk on üheksa rajaga ketasgolfikompleksi rajamine Karujärve sõjaväeosa territooriumile. Taotluses on selgitatud, et Eestis on ketasgolf viimastel aastatel kiiresti kasvanud tervisespordi ala, mistõttu jääb ühest, Pöidel asuvast rajast Saaremaale väheks. Kasusaajatena on märgitud minimaalselt tuhat inimest aastas. Suuremate võistluste pidamist võimaldava 18 korviga harjutusväljakuga kompleksi arendamiseks on taotlejal plaanis otsida täiendavaid vahendeid.

MTÜ-l Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts on kavas projekt “Lapsed turvaliselt merele”. Taotluses on selgitatud, et ujumise algõpetus on kooliprogrammis kohustuslik, kuid seda, kuidas käituda merealusel või rannas ja miks on vajalikud päästevahendid, on samuti oluline teada. Seega ollakse valmis alustama koolitusega, mis koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast.

Külade ajalooraamat

Trükiste kategoorias taotletakse valdavas osas toetust mõne ajaloost pajatava raamatu tarbeks. Näiteks MTÜ-l Medel on kavas välja anda Meedla, Maleva ja Vestla küla ajalooraamat. Materjal on juba koos, kuid seda on vaja veel korrastada, küljendada ja trükkida. “Projekti jaoks olulisim on jäädvustada inimeste mälestused meie piirkonna taludest ja siin elanud inimestest ning seeläbi suurendada kogukonna ühtekuuluvustunnet ja edaspidist koostööd ühiste eesmärkide nimel,” on taotluses.

MTÜ Randvere Tööõppekeskus soovib aga soetada kangasteljed ja digitaallõikuri. Eesmärk on tööalaselt arenenud Randvere piirkond. Taotluses selgitatakse, et investeering aitab elavdada kogukonda ja annab tõuke elanikele ning ka erivajadustega inimestele tööturul konkureerida. Kohalikku elu soovitakse seega arendada mitmel moel. Toodud näited on märkimist leidnud mitmekesisuse illustreerimiseks.

KOP on kõige kauem kestnud regionaalarengu programm, mis sai alguse 1996. aastal käivitunud Külaliikumise programmist. 2013. aastast vastutab KOP-i eest SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Toetuse eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu. Igal aastal on nii kevad- kui ka sügisvoor, kuhu saavad taotlusi esitada avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Toetuse suurus projektile on kuni 2000 eurot ja minimaalne rahaline omaosalus peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest. KOP-i rahastatakse Eesti riigieelarvest.

Print Friendly, PDF & Email