Koondamiskrokodill sõi järelevalveinspektori ära (15)

OJU KÜLAS: Veebruaris käis Gerhard Rooda mitmel pool maakonnas eakate inimeste kodudes küttekoldeid kontrollimas. Fotol koos majaperemees Eimar Kiviga. TAMBET ALLIK

OJU KÜLAS: Veebruaris käis Gerhard Rooda mitmel pool maakonnas eakate inimeste kodudes küttekoldeid kontrollimas. Fotol koos majaperemees Eimar Kiviga.
TAMBET ALLIK

Päästeameti insenertehnilise büroo Saaremaal asuva juhtivinspektori Gerhard Rooda koondamine tõi kaasa infosulu.

Märtsi lõpus andis päästeamet teada, et valitsussektori kärpekava raames saadi ülesandeks vähendada teenistujate arvu, mistõttu koondatakse 12 teenistujat. Nende seas oli ka Gerhard Rooda, kelle töö lõppes möödunud nädalal. Täpsemat infot selle kohta, kes ja millal tema ülesandeid täitma hakkab, aga ei järgnenud. Päästeameti kodulehele jäid alles ka Rooda kontaktandmed ja info vastuvõtuaegade kohta.

Insenertehnilise büroo ülesanne on osaleda ehitus- ja kasutuslubade menetluses, kus päästeamet jälgib projekteerimise ja kasutusloa faasis ehitise vastavust kehtivatele tuleohutusnõuetele. Projekte ja planeeringuid menetletakse arvutite abil.

Kasutusloa menetlemiseks tuleb aga ehitisel kohapeal käia ja seda täiesti elektrooniliseks muuta ei ole seni võimalik, ütles Lääne päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Indrek Laanepõld.

Ta kinnitas siiski, et kasutusloa menetluse käigus hoone ülevaatamine toimub endist viisi: “Omavalitsus kaasab päästeameti ja edasi lepitakse omavahel sobiv ülevaatuse aeg kokku.”

Indrek Laanepõld avaldas lootust, et mingil hetkel saab saarel ehk kohapealse inspektori koha taastada. Siiski ei tohiks ka praegune muudatus kliente tema sõnul oluliselt mõjutada. “Tehniliselt ei muutu teenuse osutamises kliendi jaoks mitte midagi. Protsessid jäävad samaks, samuti vastuvõtuaeg. Ainukene muudatus on rohkem elektroonseid menetlusi,” lisas ta.

Insenertehnilises büroos töötab praegu neli inimest, kes teevad tööd kuues maakonnas. “Tööülesandeid jaotatakse ametnike koormuse põhiselt ja ühe ametniku puudumine ei tähenda teenuse ärajäämist,” märkis Laanepõld.

Kuressaare linnavalitsuse ehitusjärelevalve insener Aivo Kesküla tõdes aga, et praegu pole tal infot selle kohta, mis edasi saab.

«Dokumendid läksid niikuinii digitaalselt kooskõlastamiseks, aga kasutusloa puhul oli enne väga hea praktika,” selgitas ta. Nimelt käis Rooda näiteks suurte objektide korral neid eelnevalt üle vaatamas ja ka ehitajaid nõustamas.

Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe ütles, et vaevalt töö edaspidi tegemata jääb, kuid lisas, et hoop tuli üsna ootamatult.

“Riigil on koondamisisu, paljud meist hoidsid hinge kinni,” tõdes ta. Näiteks võib tuua, et aastatel 2011–2015 on päästeametis komandoväliste töötajate arv vähenenud 116 teenistuja võrra, mis moodustab umbes 25% komandoväliste teenistujate koguhulgast. “Emotsionaalses mõttes on see kibe teema,” sõnas Lindmäe.

Margus Lindmäe tõi välja, et Hiiumaal pole selle ala inimest juba palju aastaid olnud ja seetõttu oli Gerhard Rooda igas kuus kaks päeva Hiiumaal tööd tegemas.

Saaremaa turvalisuse seisukohast ei ole insenertehnilise büroo juhtivinspektori koha Saaremaalt kaotamine Lindmäe hinnangul väga hull, kuid ta arvas, et võib-olla tuleb vastuvõtu- ja kasutuslubade aegu nüüd rohkem passida.

Päästeametist selgitati, et kasutusloa komisjonide raames ehitise ülevaatustel ühtset mudelit ei ole.

“Kui tekib vajadus, lepitakse omavalitsusega kokku, millal ülevaatus toimub. Seda mõjutavad mitmed tegurid – kas see aeg sobib nii omavalitsuse ametnikule, päästeametnikule kui ka hoone omanikule,” selgitas Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Kristi Kais.

Ta lisas, et kui on rohkem kasutusloa komisjonis osalemise taotlusi, siis planeeritakse selleks näiteks üks tööpäev ja ametnik sõidab saarele. Samas, kui kasutusloa komisjone ei toimu, ei ole mõtet ametnikku Saaremaale saata, kuna tühisõidu asemel on tal võimalik teha tööd mõnes teises maakonnas, märkis ta ja lisas: “Hiiumaal selline asi toimib.”

Kristi Kais tõdes, et on juhtunud, et näiteks rahastusvoorude lõppedes on mõni tähtaeg kahe silma vahele jäänud ja kasutusloaga on ülikiire. “Oleme aga alati leidnud mingi võimaluse see kiiresti ära menetleda,” sõnas ta.

Kohaliku inspektori kadumine on siiski probleem maakleritele, kuna kardetakse, et ostu-müügitehingud, kus üks osapool on pank, võivad hakata venima. Nimelt nõuavad pangad laenu andmisel, et kinnisvara dokumentatsioon oleks laitmatu.

Näiteks korteris või majas, kus on seadustamata küttekeha, on vaja see seadustada, sest vastasel juhul on ostjal pangast laenu saamine äärmiselt ebatõenäoline.

Anonüümsust soovinud maakler rääkis Saarte Häälele, et ühe konkreetse juhtumi puhul on vaja kooskõlastust päästeametilt. Kuna selle saamine on veninud, helistas ta päästeteenistusse. “Ja sealt infotelefonilt öeldigi, et ei ole sellist inimest, kes sellega tegeleb praegu,” tõi ta välja.

“Meid ärritas see, et inimesed peavad ootama, ostja helistab meile, omanik helistab, meie käime linnavalitsuses küsimas ning siis helistad päästeteenistusse ja öeldakse, et praegu ei olegi seda ametnikku, kes tegeleks. Vastus oli, et me ei tea, mis saab,” tõdes maakler.

 

Print Friendly, PDF & Email