Ikooninäitus teeb ajalugu

AVAMISEL: Pildil on näituse kuraatorid Inga Heamägi ja Sirje Säär, Kuressaare Kultuurivara kunstikuraator Lii Pihl ja Raekoja administraator Jana Kiil. MAANUS MASING

AVAMISEL: Pildil on näituse kuraatorid Inga Heamägi ja Sirje Säär, Kuressaare Kultuurivara kunstikuraator Lii Pihl ja Raekoja administraator Jana Kiil.
MAANUS MASING

Korraldajate sõnul on eelmisel nädalal Kuressaare Raegaleriis avatud ikooninäitus esimene kord Eestis, kui ikoonikunsti eksponeeritakse kunstigaleriis. “Raegalerii on sellise näituse jaoks suurepärane paik, seal on valgust ja ikoonid loovad sinna helge meeleolu,” arvab üks näituse kuraatoritest Sirje Säär.

 

Kahtlemata ei ole tegu tavapärase kunstinäitusega. Ikoonikunst on eelkõige liturgiline ja kuulub lahutamatult õigeusu kiriku juurde, vahendades vaatajale kiriku õpetust. Kandes endas kiriku traditsiooni, väljendab ikoon seda läbi joonte ja värvi harmoonia, milles on ühendatud meditatsioon ja peen käsitöö.

Uues keskkonnas

Näituse kuraatorid on Sirje Säär Eesti Kunstimuuseumist ja kunstnik Inga Heamägi, kes mõlemad valdavad teemat nii teoorias kui ka praktikas, olles aastaid tegelenud ikoonimaalimise ja Sirje ka selle õpetamisega.

“Seekord astub ikoon välja oma tavapärasest keskkonnast ja tuleb vaatajale lähemale. Ikooninäitusi on olnud festivalidel, ühes kirikutornis asuvas muuseumis ja mõnes kunstimuuseumis, aga kunstigaleriis on selline näitus esmakordne.”

Inga Heamägi lisab, et Kuressaare väljapanekul on esindatud nii ajaloolised XIX sajandi vene koolkonda esindavad ikoonid Põltsamaa ja Tornimäe kirikust ning Tallinna Püha Siimeoni kogudusest kui ka Sirje Sääre õpilaste maalitud nüüdisaegsed ikoonid.

Lisaks on natuke Heamägi ikoonimaali-ainelist kunstiloomingut päris üllatavatel materjalidel. Nimelt on kunstnik maalialustena kasutanud katkisi rulalaudu ja Reomäe skiitast pärit vana koolimaja ajaloolist seinalaudist. Mõned neist töödest tulid tuttavad ette 2014. aastal Kuressaare piiskopilinnuses olnud näituselt “Lokulauad”.

“Rulatamine on ekstreemsport ja need katkisõidetud lauad tunduvad ohtlikud, mina kasutasin nende ilusat faktuuri, maalides neile noori pühakuid ja sõdalased – püha Georgiuse ja Demetriuse – kes on Tessalonika linna kaitsepühakud, sõdurid, kellest said kristlased,” räägib Heamägi.

Uusaegsed ikoonid on maalitud traditsioone järgides, seda nii teoorias kui ka maalitehnikas. Ikoonimaalimine kogub järjest enam populaarsust nii Eestis kui ka meie põhjanaabrite juures Soomes.  “See ei ole mood, see on inimeste soov, vajadus sellega tegeleda,” selgitab Sirje Säär.

Valdkond areneb

“Tõsisemalt sai ikoonimaalimine Eestis hoo sisse umbes kolmkümmend või veidi enam aastat tagasi. Aja jooksul on juurde tulnud nii maalijaid kui ka õpetajaid. Nõnda see valdkond tasapisi areneb. Tartus tegutseb antiikse munatempera töökoda Ikonaat, kus korraldatakse maalikursusi, Tallinnas tegeleb sellega juba üle kümne aasta Siimeoni kogudus.”

Asjatundja märkab eri perioodi ikoonide teostuses siiski erinevat käekirja. Tänapäeval püütakse järgida nn bütsantsi maalijate käekirja.

“Ikoon saadab inimest läbi tema terve elu. Ikoon ei ole ainult dekoratsioon seinal, ta on inimesele kaaslaseks. Kui inimene sünnib, kingitakse talle tema nimipühaku ikoon. Laulatusel saab inimene ikooni, on olemas matkaikoonid, mis võetakse kaasa reisidele, ikoonid on autodes, medaljonides ja kui inimene siit elust lahkub, pannakse talle ikoon rinnale.”

Näitusele oodatakse kõiki, ilmavaatest ja usutunnistusest hoolimata. “Ikoon ei ole jäik staatiline kunst, kui tähelepanelikult vaadata, näeme seal nii palju liikumist: kuidas Kristus-laps vaatab Maarja poole ja Maarja vaatab omakorda meie poole ja nii oleme meiegi kaasa haaratud, ikoon ei küsi usutunnistust, ikoon haarab iga inimese,” on Säär veendunud.

Ikooninäitus Raegaleriis jääb avatuks 3. maini.


Ikoon

  • “Ikoon on oma olemuselt jumaliku ligioleku teoloogia, nähtamatu nähtav märk, Kristuse kohalolek. Ikoonid osalevad liturgial nii nagu Jumala sõna ning kirikulaul. Nad osalevad oma kohalolekuga, kandes endas sedasama sõnumit, mida kogu liturgia ja kiriku õpetus.”

Sirje Säär, Eesti Kirik, 11. aprill 2016

 

Print Friendly, PDF & Email