Vallavanem muretseb: paugutid ajavad küla koerad voodi alla         (6)

KÕIGI HUVIDega tuleb arvestada: Andres Hanso mõistab nii rändlindude tõttu kannatavat tootjat kui ka külaelanikke, kes soovivad vaikust. MAANUS MASING

KÕIGI HUVIDega tuleb arvestada: Andres Hanso mõistab nii
rändlindude tõttu kannatavat tootjat kui ka külaelanikke, kes soovivad vaikust.
MAANUS MASING

Pöide vallas tegutseva põllumajandusühistu Ranna Agro poolt rändlindude põldudelt peletamiseks Saaremaal esimesena kasutusele võetud gaasipaugutid on tekitanud külaelanikes nii rahulolematust kui leidnud ka mõistmist.

“Inimesed on kaevanud nii Kõrkvere kui ka Ardla külast, et pauguti häirib neid ja nende koduloomi,” ütles Pöide vallavanem Andres Hanso. “ Paljudel ei saa loomad enam elamisega hakkama ja peavad peitu pugema kas sahvrisse või voodi alla, minu oma elab nüüd voodi all,” kinnitas Kõrkvere kandis elav Hanso.

Andres Hanso sõnul asub üks pauguti tema maja taga põllul ning pauke on kuulda umbes iga kümne minuti tagant. “Need on ikka korralikud lähedal lastud jahipüssi paugud, ikka võrdlemisi võimas purakas,” iseloomustas vallavanem, kelle sõnul hirmutab paugutaja linnud ära mitte ainult konkreetse põllu pealt, vaid kilomeetri-paari raadiuses ka sealt, kus põlde pole.

Rahvas mõistab

Vallavanema sõnul võtab vallavalitsus paugutiga seotud probleemid peatselt arutusele. “Praegu me uurime asja tausta ja midagi me otsustama peame,” rääkis vallavanem, kelle sõnul tuleb leida kompromiss, et inimeste elukvaliteet külas ei kannataks. Samas mõistab Hanso oma kinnitusel ka tootjat, kellele rändel olevad linnud tekitavad igal aastal suurt kahju.

Seaduste kohaselt makstakse põllumeestele ja loomakasvatajatele loomade ja lindude tehtud kahjude kompenseerimiseks ühe aasta jooksul kuni 3195,6 eurot, kuid mitte enam kui 7500 eurot kolme viimase aasta lõikes. “Kui põllumees kaotab aastas kümneid tuhandeid, siis ei kata see hüvitis tema kahjusid pooltki ära,” osutas vallavanem.

Neljapäeval seadis valla­vanem Kõrkvere kaupluses sisse teemakohase vihiku, kuhu elanikud saavad kirja panna oma arvamuse paugutite kohta. Reede pärastlõunaks oli vihikusse märkmeid teinud 14 inimest, kellest vaid kaks olid pauguti suhtes leppimatud. “Olen nende paukudega nii harjunud, et mind ei sega” või “mind ei sega paugud, sest neid on hädasti vaja, et taltsutada loomade ja lindude üleküllust,” olid sissekande teinud inimeste valdavad seisukohad.

Kõrkvere poemüüja Aave Alase sõnul on ta Ranna Agro ühistu töötajatelt kuulunud sedagi, et kui rändlinnud peaksid saagi hävitama, kaovad praegusel põllumajandusele keerulisel ajal töökohad ja inimesed jäävad töötuks.

Ranna Agro ühistu juht Enn Kosletski ütles, et välja arvatud vallavanem, kes andis edasi küladest laekunud pretensioonid, ei ole temale rohkem keegi helistanud ega kaevanud. “Suurem osa inimestest mõistab, mõnedel on küll mure, aga see on ka pigem koerte pärast,” teadis Kosletski.

Mai lõpuni

Ühistu juht möönis, et kui poleks paugutajaid, oleks põllud juba mustaks söödud. Näiteks Murajal, kus mitu aastat järjest jäi lutsernipõllult linnukahjude tõttu esimene niide saamata, on praegu seis lootusrikas. Kokku on ühistul praegu kasutuses neli paugutit ja kaks on hoitud kevadkülvide tarvis. Paugutid jäävad põllule ilmselt mai viimase nädalani, kui lag­led siit pärast puhkepausi oma kevadrännet jätkavad.

Pöide vallas tegutsev PÜ Ranna Agro muretses oma põldudele kuus gaasipaugutit möödunud aastal. Paugutite tööd saab programmeerida seitsme päeva ja 24 tunni lõikes, määrates kindlad kella­ajad ja paukude arvu. Pauguti on mõeldud ka metsloomade peletamiseks. Ranna Agro põldudel, mis asuvad Pöide valla Kakuna, Muraja, Kõrkvere, Leisi, Keskvere, Talila, Ula, Välta, Neemi ja Ardla küla maadel, on aastaid olnud tõsiseks probleemiks hanede, lag­lede ja sookurgede tugevad rüüsted.

Paugutite soetamiseks tehtud kulutuste katmiseks on võimalik keskkonnaametilt 50% ulatuses hüvitist taotleda.

Print Friendly, PDF & Email