Jahimehed ei taha leppida nõukogude võimuga Tagamõisa puisniidul (4)

Kihelkonna jahimehed ei ole rahul olukorraga, kus pool sajandit tagasi nõukogude võimu poolt väljaantud käskkiri keelab vaatamata seakatku ohule Tagamõisa puisniidul metssigu küttimast.

Kihelkonna jahimeeste seltsi juhatuse liikme Tormis Lepiku sõnul sai Kihelkonna jahiselts keskkonnaametilt seoses looduskaitseseaduse muudatusega märtsikuus korralduse, mis keelab Tagamõisa puisniidul jahipidamise aastaringselt. Jahikeelu aluseks on 1959. aastal ENSV Ministrite Nõukogu looduskaitse valitsuse juhataja käskkirjas sisaldavad piirangud.

“Mismoodi saab olla, et ühe teise riigi asutuse üle 55 aasta vanune käskkiri saab olla Eesti Vabariigis tingimusi ja piiranguid seadvaks õigusaktiks?” küsib Tormis Lepik, kelle sõnul muutis keskkonnaamet Kihelkonna jahipiirkonna kasutusõigust, kuna Tagamõisa puisniidul puudub ikka veel kaitsekorralduskava. “See on riigi tegemata töö,” lausus Lepik.

Jahimehe sõnul ütleb tavamõistus, et kui puisniidul puudub kaitsekorralduskava, siis seda lihtsalt ei ole ning on arusaamatu lähtuda kaitse korraldamisel olematu riigi seadusandlusest. Lepik tuletas meelde, et jahimeestele on pandud kõrgendatud kohustused metssigade küttimisel seoses Aafrika seakatkuga. Nüüd aga loob riik jahikeeluala keset jahipiirkonda, kus jahipidamine on niigi raskendatud seoses Natura 2000 aladega. “Küsime, kas on võimalik, et keskkonnaamet saab ikkagi anda nõusoleku jahipidamiseks Tagamõisa puisniidul, sest aastal 1959 Saaremaal metssigu ei olnud ja keegi ei osanud neid ka oodata.”

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Taimo Aasma ütles Saarte Häälele, et Tagamõisa puisniidule pole Eesti Vabariigi ajal tõepoolest uut kaitse-eeskirja veel kinnitatud ega seda kaitse alt välja arvatud. Seega kehtib seal senine kaitsekord, mis jahipidamise kogu aasta vältel otsesõnu keelab. Enne praegu kehtivat looduskaitseseadust kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord kehtivad kuni uue kaitse-eeskirja kehtestamiseni või kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamiseni.

Vastavalt looduskaitseseadusele tuleb jahipidamise lubamine kaitsealal sätestada kaitse-eeskirjaga, mistõttu ei ole keskkonnaametil võimalik anda jahipidamiseks praegu ka nõusolekut. “Uue kaitse-eeskirja koostamine Tagamõisa puisniidule on praegu menetluses ja hetkel on seal kavandatud jahi lubamine piiranguteta,” sõnas Aasma.

Tormis Lepiku hinnangul võib kaitse-eeskirja valmimine jõuda lõpule 2018. aastaks. “Tagamõisa puisniit on käpaliste kaitseala ja kui seal jahti ei peeta, tekib sinna sigade paradiis – see on nonsenss.”

Taimo Aasma andis teada, et Eestis on praegu 404 kaitseala (v.a püsielupaigad, üksikobjektid, pargid, hoiualad), millest 93-l on veel nõukogude ajast pärinev kaitse-eeskiri.

Print Friendly, PDF & Email