HALDUSREFORMI ARUTELUDE FINAAL: Kõiki õnnelikuks teha ei saa (1)

KÜSIMUSI JAGUB: Laine Tarvis tundis huvi, kes haldusreformi korral ikkagi asju koordineerima jääb. Pildil ka TTÜ Kuressaare kolledži õppedirektor Kaia Eelma, Irina Tomingas ja arutelusid koordineerinud Tõnis Kipper. MAANUS MASING

KÜSIMUSI JAGUB: Laine Tarvis tundis huvi, kes haldusreformi korral ikkagi asju koordineerima jääb. Pildil ka TTÜ Kuressaare kolledži õppedirektor Kaia Eelma, Irina Tomingas ja arutelusid koordineerinud Tõnis Kipper.
MAANUS MASING

Spaahotellis Meri toimus neljapäeval Saarte Hääle, Kadi raadio Kadi ja SA Turvaline Saaremaa eestvedamisel haldusreformi arutelude finaal, kus võeti kokku senised teravamad teemad.

Sedakorda oli kohal tõeline kaasamõtlejate raskekahurvägi: ettevõtja Vjatšeslav Leedo, maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm, riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet ja riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli.

Ettevõtjana, kel firmad mitmes vallas, leidis Leedo, et suure ühendvalla puhul muutuks asjaajamine kiiremaks. “Reeglid muutuksid ühtseteks,” põhjendas ta. Praegu on ühes vallas reeglid ühtmoodi, teises teistmoodi. “Ja kui on 15 valda, siis on igaühel kõik omamoodi,” märkis ta. Kahtlemata on nt investeeringuid palju lihtsam teha, kui asju aetakse kõikjal ühtviisi.

Eesmärk olgu suurem

Marek Helm leidis, et ettevõtjaid tuleks kuulda võtta, sest sellest oleks kasu kõigile piirkonna elanikele. “Kui ettevõtjal on soov siia investeerida ja luua töökohti, siis tuleb teda kuulata, kui ta tahab, et asjaajamine oleks üle saare ühtmoodi lihtne,” kõneles maksuameti juht.

“Kui selle suudame ära teha, siis tekib ettevõtjal tunne, et ta võib oma ettevõtted jaotada üle maakonna. Nii hakkab töökohti tekkima,” selgitas Helm.

Seega ei tohiks ühinemisel eesmärgiks võtta miinimumkriteeriumi – 5000 elanikku. Eesmärk peaks olema suurem, miks mitte kogu Saaremaad hõlmav omavalitsus.

Debatil viibinud Laine Tarvise sõnutsi küsitavusi veel on. Näiteks tundis ta maailmas toimuvate keeruliste sündmuste taustal huvi, mis saab, kui meid rünnataks – milline funktsioon on siis riigil maakonna tasandil –, kes ikkagi asju koordineerib? “Kuhu ma jooksen, kes mu kätt hoiab, kui ma närvi lähen?” küsis ta.

Sama võiks tema sõnul küsida ka nt tervishoiu osas, mis on praegu maakonna tasandil vägagi tuline teema. Leiti, et üks, kes tsentraalselt koordineerib, peab loomulikult jääma, kuid on see maavanem või lihtsalt omavalitsusjuht, kes vastutab kogu Saaremaa eest, ei oma enam tähtsust.

Marek Helmi sõnul pole kõiki õnnelikuks teha võimalik. “Osa saab õnnelikuks, osa solvub-vihastab, osal on eluaeg käsi rusikas. Muudatust nii ei tee, et kõik on õnnelikud,” nentis ta. “Kui püüame kõiki õnnelikuks teha, siis tuleb sellest üks tilulilu.”

Saarte Hääle vastutavale väljaandjale ja Kadi raadio tegevdirektorile Gunnar Siinerile jäi kohtumistest silma, et ollakse nõus, et suurel omavalitsusel on tõhusam pidada läbirääkimisi ministeeriumidega.

“Nõus ollakse ka sellega, et suurel omavalitsusel on odavam paigaldada tänavavalgustust ja ehitada teid, sest maht on suurem ja sellest lähtuvalt saab ühiku hinna madalamaks,” rääkis Siiner.

Kutsuti aktiivseid inimesi

Kardetakse aga, et juhtimine kaugeneb ehk kuidas väikeste kohtade mured otsustajatele ikkagi kuuldavaks teha. “Sellele probleemile on pakutud mitmeid loogilisi lahendusi. Alustades kogukonna kogudest lõpetades külavanemate ja seltsidega,” märkis Siiner.

Korraldajate eesmärk oli aruteludele kutsuda mitte vallavanemaid, vaid tavalisi aktiivseid inimesi. “Osa vallavanemaid oli sellisest lähenemisest väga häiritud ja isegi pahandas selle pärast,” tunnistas Siiner, tuletades neile inimestele meelde, et haldusreformi puhul peaks lähtuma ennekõike vallas elavate inimeste heaolust, mitte oma võimu ja positsiooni säilimisest.  “Parafraseerides president Meri, siis ei saa Saaremaal olla kahte tulevikku, mis seisavad seljad vastamisi.”

Print Friendly, PDF & Email