Kuressaare linnavolikogu viimasel istungil võeti vastu Lääne-Saaremaa jäätmehoolduseeskiri, mis hakkab Kuressaares kehtima 4. aprillist. Sama eeskiri kehtib juba Lääne-Saare ja Salme vallas.
Esimesel korral jäi uus jäätmehoolduseeskiri linnavolikogus vastu võtmata. Opositsioon tõi toona välja, et eelnõu kohta on arvamust küsitud mitmelt ametilt ja ka jäätmekäitlejatelt, kuid jäätmevaldajate poole pole pöördutud. Seejärel küsiti arvamust ka jäätmevaldajatelt ja toimus ka eelnõu avalik arutelu.
Kuressaare linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Katrin Koppel ütles, et sisse viidi kaks muudatust. Näiteks täpsustati ühe paragrahvi sõnastust, et oleks üheselt arusaadav, et värvimata, immutamata ja lakkimata puidujäätmeid võib põletada ka lõkkes, kuid tuleb eelistada nende põletamist kütmise eesmärgil.
Lisaks toodi Kuressaare linna eritingimustes eraldi välja mõiste “erikäitlust vajavad jäätmed”. Need on jäätmed, mida ei ole lubatud panna segaolmejäätmete mahutisse ehk eelkõige tervishoiujäätmed, mille käitlemine segaolmejäätmetena võib põhjustada tervise- või keskkonnaohtu.
Olulisemate muudatustena on eelnõu seletuskirjas välja toodud hulk punkte, mis puudutavad nii jäätmekäitlejaid kui ka -valdajaid. Näiteks võib segaolmejäätmete äravedu Kuressaares toimuda alates 1. septembrist üks kord 12 nädala jooksul, kui eeskirjas toodud biojäätmete kompostimisnõuded on täidetud. Selleks peab jäätmevaldaja esitama linnavalitsusele vastava taotluse graafiku muutmiseks, mille järel omavalitsuse ametnik kontrollib kohapeal kompostimiskoha nõuetele vastavust ning seejärel võib linnavalitsus anda jäätmevaldajale loa harvemaks jäätmeveoks.
Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab omanik aga likvideerima omal kulul.
Lisaks tuleb nüüd ehitusprojektile lisada jäätmekava, seni küsiti lihtsalt andmeid. Muudatus toob eeldatavasti kaasa andmete konkreetsema esituse projektides, mistõttu on andmete vastavust lihtsam kontrollida.
Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide nimekirjast on välja jäetud pakendijäätmed ja suurjäätmed. See tähendab, et suurjäätmete veoteenust võivad pakkuda ka need ettevõtted, kes pole jäätmeveohanget võitnud. Mitmed suurjäätmed on tegelikult võimalik suunata korduskasutusse, kui neid eelnevalt korrastada. Seega on üks suurjäätmete vabaturule laskmise eesmärke tõuke andmine korduskasutusteenuse edendamiseks, seisab seletuskirjas.
Ühise jäätmehoolduseeskirja eelnõu koostas Kuressaare linn koos Lääne-Saare, Pihtla, Torgu, Salme, Kihelkonna ja Mustjala vallaga.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kuressaare elanikud on nii ükskõiksed ja lasevad endi eest ametivõimudel otsustada, mis on neile kõige parem, mida oli näha ka arutelust osavõtnud mõnest linnakodanikust. Isegi uuriv ajakirjandus puudus, mis on eriti kummaline!
Kohe on käivitumas uus korraldatud jäätmeveo hange, millest võib arvata, et kodanikud hakkavad saama iga vale liigutuse eest täie rauaga, aga parastada pole kedagi, ise süüdi, et ei viitsinud arutelust osa võtta!
kurb :(
monopoolne ettevõte ei ole huvitatud korrektsest teenindamisest, monopolidel elu niigi hea.
ainus võimalus monopoolse firmaga koos elamist veidigi kergendada, on vähendada nende teenuste kasutamist.
lahenduseta aga jääb, kuhu siis see prügi panna…
Asi ei ole ju monopoolsuses, asi on hanke tingimuste kokku kirjutamises. Praegu on ju nii, mida rohkem on paberil lollust, seda kasulikum vedajale, eriti veel praegusele!
Hanke kokkukirjutajad tahavad näidata, millised võimsad nad on, et nende käes on võim.Kuressaarest on kõik need aastad prügi veetud, ka enne Ragn-Sells-i tulekut, kas siis oli teenus viletsam? Kas varem oli pildistamist, oli konteinerite tühjendamata jätmisi, kas konteinerid olid nii üle täitunud kui praegu. Kas suurte konteinerite tühjendushinnad olid kulla hinnaga, mille tõttu need linnapildist kadusid. Seda juttu võiks jätkata aga kas sellel mõtet on, on iseasi.
Kui turul on konkurents, kehvad firmad lihtsalt surevad välja, kliendid lähevad ära.
Monopoli juurest ei ole kuhugi minna.
Kellele ja mida selline monopoli loomine annab???
Kuidas saab kodanik arutelust osa võtta kui ta käib tööl?