Töövõimereformis on tööandjatel oluline roll (4)

Töövõimereformi jõustumine käesoleval aastal on praegu ühiskonnas tehtavatest muudatustest üks olulisemaid, kuna on märgatud vajadust aidata kaasa just vähenenud töövõimega inimeste tööle asumisele ja töötamisele. Töövõimereformis on oluline roll tööandjatel, kuna ilma nende valmisolekuta ei ole võimalik erivajadusega ja puudega inimesi tööle rakendada.

Ilmselt ei pöörata sellele tihti tähelepanu, kuid neid tööandjad, kelle juures juba töötavad puudest või tervisest tingitud erivajadusega inimesed, on tegelikult mitmeid ka Saaremaal. Eriliselt tuleb tunnustada neid tööandjaid, kes on juba kohandanud töökeskkonda või       loonud erivajadusega inimestele töötamiseks eritingimused.

Alates tänavu 1. juulist korraldab töötukassa ka töövõime hindamist ja toetuse maksmist, seega on meile rohkem lisandumas just vähenenud töövõimega kliente. Töötukassasse pöördumisel vaadatakse koos nõustajaga üle inimese vajadused tööelus püsimiseks või sinna naasmiseks ja tehakse kava, kuidas teda kõige tulemuslikumalt aidata. Loomulikult on tööelus osalemiseks kõige tähtsam inimese oma soov ja tahe ning töö leidmiseks või senise töö säilitamiseks pakub töötukassa vajalikke teenuseid tööotsijatele ja tööandjatele juba praegu.

Võimalused tööandjatele

Töötukassal on mitmeid tööandjate kasutatud teenuseid, millega saame toetada töötukassa klientide tööle asumist: eelvalik, proovitöö, koolitus, tööpraktika ja palgatoetus. Kindlasti on samad teenused abiks tööandjale ka vähenenud töövõimega inimeste palkamisel.

Näiteks kui on vaja täiendada või omandada erialaoskusi, pakume tööks vajalikku koolitust või kuni 4-kuulist tööpraktikat tööandja juures. Noorte ja pikaajaliste töötute töölevõtmisel maksame vajaduse korral tööandjale palgatoetust ja hüvitame töötaja koolituse kulu. 1.jaanuarist 2016 saame tööandjale hüvitada koolitusega seotud lisakulud, mis on tingitud vähenenud töövõimega töötaja puudest või terviseseisundist, näiteks kui töötaja vajab koolitusel osalemiseks viipetõlki.

Kui aga tervisest tulenevad takistused tööle saamiseks on suuremad, saab töötukassa olla tööandjale abiks järgnevate teenustega. Tööandjate nõustamine ja koolitamine on uus teenus, mis käivitus tänavu ja mis on eelkõige mõeldud tööandjatele, kes on valmis tööle võtma või kes on juba palganud vähenenud töövõimega inimesi, kuid vajavad nõuandeid töölevõtmisel või töökeskkonna kohandamisel.

Teenus sisaldab nõustamisi, grupinõustamisi ja koolitusi, mille raames parandatakse tööandja teadlikkust ja soovitatakse praktilisi tegevusi vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamiseks ja tööl püsimiseks.

Teemadering, mida käsitletakse, on lai, näiteks erinevad puudeliigid, neid arvestav töökeskkond, info kättesaadavus vaegkuuljatele, nägemispuudega, vaimupuudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele. Samuti saab töötukassa nõu anda, milliseid olukordi on sarnase erivajadusega inimesi palganud ettevõtetel ette tulnud, ja anda omalt poolt nõuandeid. Sageli ei oska tööandja esmapilgul keerulisena tunduvale olukorrale lihtsaid lahendusi pakkuda, kuid vahel on tööprotsesside sujuvamaks muutmiseks vaja vaid väikest abi ja mõistvat suhtumist.

Tugiisikuga töötamise teenuse eesmärk on abi ja juhendamise osutamine töötamisel tulenevalt vähenenud töövõimega isiku puudest või terviseseisundist või isiku sotsiaalsest erivajadusest.

Tugiisik juhendab ja motiveerib töötajat tööülesannete täitmisel ning toetab tööalasel suhtlemisel, aitab töökoha ja -ülesannetega kohaneda, juhendab ja abistab, kui töötajal on raskusi tööleasumisel, töökollektiivi sulandumisel, tööülesannete mõistmisel või omandamisel (nt mäluprobleemide, õpiraskuste vms tõttu).

Teenus on tähtajaline – kuni 1000 tundi ühe aasta jooksul –, kuid vähenenud töövõimega inimesele saab teenust seejärel jätkata kuni veerandi ulatuses tema tööajast ühes kuus. Avalduse selle teenuse saamiseks esitab töötukassale tööandja ning sobiv tugiisik leitakse koostöös töötaja ja tööandjaga. Töötukassa maksab tugiisikuga töötamise teenuse osutajale tasu.

Tööruumide või -vahendite kohandamise kulu hüvitamine tööandjale. Kui töötaja ei saa puude või vähenenud töövõime tõttu asuda tööle või teha oma praegust tööd ettenähtud tööruumides ja tööandja töövahenditega, aitab töötukassa kohandada töökoha ja -vahendid talle ligipääsetavaks ja kasutatavaks või annab töötamiseks vajaliku abivahendi. Kohandada saab ka kodus asuvat töökohta. Tööruumide või -vahendite kohandamise kulu hüvitamise avalduse esitab töötukassale tööandja.

Töökoha kohandamine võib seisneda näiteks hoonele kaldtee ehitamises, trepitõstuki või lifti paigaldamises, sissepääsude lukustussüsteemide kohandamises kaardiga avatavaks ja avamismehhanismide automatiseerimises, ukseavade laiendamises ja lävepakkude tasandamises, töö­ruumi sisustuse ümberpaigutamises ja töötasapindade kõrguse muutmises, valgustuse parandamises, lambilülitite madalamale toomises vms. Tööalane abivahend võib olla näiteks ekraanilugemistarkvara, punktkirjaklaviatuur, heliülekandesüsteem, tõste-, teisaldamis- ja kallutusabivahendid töökohal jms. Töötukassa annab töötamiseks vajaliku abivahendi töötajale kasutada tasuta.

Oluline on koostöö

Tööandjatega suheldes olen tihti kokku puutunud arvamusega, et vähenenud töövõimega inimene on kindlasti kas ratastoolis või hoopis vaimupuudega ning vajab iga päev enda kõrvale toeks teist inimest. Muretsetakse ka selle pärast, kas vähenenud töövõimega inimene võib töötada täiskoormusega.

Tegelikult sisenevad avatud tööturule enamasti need inimesed, kes on suutelised tööülesandeid iseseisvalt täitma ning töötukassa teenustega on võimalik täiendada inimese puuduolevaid oskusi-teadmisi või kompenseerida tööandjale lisakulud. Kui puudega või erivajadusega töötaja suudab teha tööd täiskoormusega ja ka töötervishoiuarst on seda lubanud, siis ei pea tööandja muretsema vähenenud töövõimega inimese täis­ajaga töötamise pärast. Samas julgustan tööandjaid vastavalt vajadusele looma ka paindlikke ja osaajaga ning kodus töötamise võimalusega töökohti.

Võimalusi erivajadustega inimeste töölevõtmiseks aitavad leida ja läbi mõelda töötukassas tööandjate konsultandid, kelle ülesandeks on oma piirkonna tööandjaid igakülgselt toetada ja maakonna tööelu edendada ning kes on kohalikule tööandjale töötukassas esimeseks kontaktiks.

Tööandjate konsultandiga saab tööandja läbi arutada erinevad võimalused erivajadustega inimeste tööleaitamiseks.

Triinu Lillepärg, Eesti töötukassa Saaremaa osakonna tööandjate konsultant

 


KOMMENTAAR

Veronika AllasVeronika Allas, Saaremaa puuetega inimeste koja juhataja:

Töötukassa konsultandi Triinu Lillepärja kirjutises on juttu tööandjate nõustamise ja koolitamise teenusest, mille peale mul tekkis küsimus, kes ja kus on nõustajad, kes tunnevad vastavat puudespetsiifikat ja oskavad ka nõu anda? Iga puudega inimese toimetulek on individuaalne – seda ka töökohal, siinkohal on välistatud üldistamine ja nõuanded mittespetsialistidelt.

Ühe puudeliigi raames, näiteks nägemispuude, on toimetulekut piiravad tegurid väga erinevad – tihti võib valguse käes nägemine hoopis halveneda, väsides tekib topeltnägemine või piiride hajusus, kaob värvide eristamise võime jne. Seega ei pruugi üldine nõustamine tööandjate puhul olla toimiv ega abistav.

Palume töötukassa selgitust ka sellele, kes ja millises mahus tasub kulutused: kas tööandjal peavad algselt olema rahalised vahendid tööruumide või töövahendite kohandamiseks?

Mis saab juhul, kui isik töötab mittetulundusühingus või projektipõhiselt, mis on Saare maakonnas sageli kasutatav töötamise vorm – seega töö alustamisel puudub raha vahendite ostmiseks.

Ja veel: kas ja kui palju on tööandjad kasutanud töötukassa pakutavaid teenuseid Saare maakonnas 2016. a I kvartalis?

Print Friendly, PDF & Email