Kudjapele kerkib uus energiatõhus elurajoon (4)

SIIA SAAGU MAJAD: LVM-i Kuressaare büroo juhataja Kaiti Enno näitab kohta Kuressaare külje all Kudjapel, kuhu kerkib Lahevere elamurajoon. Kudjapele ehitatavad majad tulevad välimuselt sarnased. MAANUS MASING ja LVM

SIIA SAAGU MAJAD: LVM-i Kuressaare büroo juhataja Kaiti Enno näitab kohta Kuressaare külje all Kudjapel, kuhu kerkib Lahevere elamurajoon. Kudjapele ehitatavad majad tulevad välimuselt sarnased.
MAANUS MASING ja LVM

LVM Kinnisvara asub juba tänavu Kuressaare külje alla Kudjape külla rajama uut elurajooni, mille energiatõhusate eramute hind oleks kuni 100 000 eurot.     

“Piirkonna fookus on energiatõhususe ja ühtse arhitektuurse võtme kõrval kindlasti elamute kvaliteedil,” iseloomustas LVM Kinnisvara arendusplaane ettevõtte juhatuse liige, kutseline maakler Ingmar Saksing.

Uus eramurajoon on kavandatud Lahevere kinnistule, mis piirneb Mündi ja Kannikese tänavaga. Pisut üle 12 hektari suurune maatükk on kavas jagada 31 elamukrundiks.

“Kui kümmekond aastat tagasi oli meie plaan arendada need krundid välja ühekorraga, siis arvestades praeguseid protsesse ja jälgides Eesti teistes piirkondades toimuvat, on meil kavas teha seda siiski etapikaupa,” rääkis Saksing.

Kõigepealt kavatseb LVM lasta valmis ehitada kuus eramut. “Edasine plaan realiseerub vastavalt nõudlusele ja turul toimuvatele liikumistele,” ütles Saksing, lisades, et praegu nõudlust on.

“Vahepeal oli selline periood, kus väga vähe ehitati ja pigem muretseti oma kohustuste pärast,” rääkis Saksing. “Elukoha vahetamine ei olnud kõigil võimalik, sest kinnisvara ostmisel makstud hind oli palju kõrgem kui see summa, mida võinuks pärast majanduslangust müümisel saada. Nii said inimesed endale nn kuldsed käerauad.”

Saksing tõdes, et nüüdseks on olukord muutunud ja paljud pered, kes vajavad suuremat elamispinda, oleksid valmis soetama endale uue energiatõhusa maja.

Saksingu hinnangul on praegu ehitamiseks sobiv aeg ka seetõttu, et jätkub ettevõtteid, kes ehitavad mõistliku hinna eest ning suudavad kvaliteeti pakkuda ja tagada.

Maakleri sõnul kasutab LVM Kuressaare külje alla kerkiva elurajooni rajamisel võimalusel kohalikke ehitusettevõtteid. “Kohalik ehitaja on siinse olukorraga paremini kursis, näiteks trassi ehitamisel teab paremini siinse pinnase eripära,” põhjendas Saksing. Ka läheks see, kui Saaremaal käiks ehitamas mandri ettevõte, üksjagu kallimaks.

Hingamis- ja liikumisruumi jagub

Maakleri sõnul jagatakse Lahevere kinnistu keskmiselt 1400–1500 ruutmeetri suurusteks kruntideks.

“Et inimesed ei peaks elama nagu kilud karbis, vaid jääks ka hingamis- ja liikumisruumi,” põhjendas Saksing. Ta lisas, et osa kruntidest on väiksemad, 1200 m2 suurused, ent leidub ka keskmisest suuremaid, mille pindala ulatub ligi 2000 ruutmeetrini.

Osa praegusest Lahevere kinnistust jääb üldkasutatavaks kõrghaljastusega alaks, kus saavad aega veeta kõik piirkonna elanikud.

Praegust Lahevere kinnistut katavad osaliselt kadastik ja põõsad. “Ehitusalune maa tuleb muidugi puhtaks teha, aga meie visiooni järgi võiksid kadakad vähemalt osaliselt säilida,” rääkis Saksing. “Nii jääks alles seos maa ja loodusega. Pealegi annavad kadakad sellele piirkonnale eheda saaremaise ilme.”

Kogu Lahevere piirkond on kavandatud ühtse tervikuna. Ka majad, mis sinna ehitatakse, on ühtses arhitektuurses võtmes, mida Saksingu sõnul iseloomustab skandinaavialik lihtsus.

“Eesmärk on, et piirkonna üldilme ei oleks kirju, vaid rahulik,” põhjendas maakler. “Meie varasem kogemus on näidanud, et inimestele see meeldib. Nii ei teki olukorda, kus üks on ehitanud kõrge puidust “kiriku”, teine Tallinna äärelinna omadega sarnase villa ja kolmas talumaja.”

Uue rajooni eramud ehitatakse ühekorruselised, üldpinnaga ligi 120 m2. “Ostjad eelistavad ühekorruselisi maju, kuna ühel tasapinnal liikumine on mugavam nii lastega perede kui ka eakate elanike jaoks,” lausus Saksing. “Üks majatüüp on ka kõrgema viilkatusega, et maja omanikud saaksid tulevikus katusealuse ruumi arvelt oma elamispinda laiendada.”

Majakarbid laotakse väikeplokkidest. “Eestlase jaoks on päris maja ikkagi kivimaja,” tähendas Saksing. Iga eramu juurde kuuluvad panipaigad ja auto varjualune või garaaž.

Majja on planeeritud viis tuba, kaks vannituba koos WC-ga ja saun. Ruumiprogrammi on arvestatud ka majandusköök tehnoseadmete, näiteks pesumasinate ja kuivatite tarvis.

“Selles ruumis saab näiteks õuest muru niitmast tulles rohused jalanõud jalast võtta,” märkis Saksing. Majanduskööki pääseb elamu teise sissepääsu kaudu.

Saksingu sõnul on kavandatava Lahevere piirkonna eramute puhul olulisemaid märksõnu energiatõhusus.

“Energiatõhusaks muudab majad see, et kasutatakse alternatiivseid küttelahendusi – õhkvesi- või maakütet, mitte kesk- või õlikütet,” lausus maakler. “Kes soovib, saab lasta oma koju hubase meeleolu loomiseks ehitada kamina, ent see ei oleks siiski põhiküttekolle. Samuti on eramutele planeeritud soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid ja muud ajakohased lahendused, mida endale uut kodu soetada soovivad inimesed tänapäeval ootavad ja eeldavad.”

Alustab peagi eelmüüki

Praegu on LVM-il uue elurajooni rajamise esimese etapi ettevalmistustööd osaliselt tehtud. “Trassiprojektidele on ehitusload olemas, nüüd järgneb maa kinnistuteks jagamine ja ehituslubade taotlemine esimese tänavalõigu elamute jaoks, mida klientidele pakkuma hakata,” rääkis Saksing.

Ehitustöödega on tulevases Lahevere piirkonnas plaanis algust teha käesoleva aasta esimeses pooles. “Kuna projektiga alustamise eeldus on kinnistu jagamine ja valmis taristu, alustame kõigepealt trassiehitusega,” märkis maakler. Uue elamurajooni trassid, nagu ka üks juurdepääsutee, on planeeritud Mündi ja Kannikese tänava ristumiskohast.

LVM-il on peagi kavas alustada tulevaste Lahevere eramute eelmüüki.

“Nii on klientidel võimalik aegsasti teada anda, et lasta maja valmis teha oma soovide ja näpunäidete järgi,” ütles Saksing. “Kui klient soovib näiteks, et majas oleks viie asemel neli tuba või ühe magamistoa asemel hoopis kodukontor, on see võimalik. Püüame klientide soove arvestada, kui enne ehitamise algust neid soove teame.”

Saksingu sõnul eelistab LVM müüa oma uusi eramuid “võtmed kätte” kujul. “Niinimetatud valge karbi ehk lõpliku siseviimistluseta maja asemel oleme pigem pakkunud kinnistut koos projektiga, et klient ehitaks maja selle projekti järgi ise valmis,” lausus Saksing.

Peamise põhjusena, miks LVM ei müü uusi eramuid “valge karbi” kujul, tõi maakler välja pankade soovi finantseerida valmis objekti, millel on kasutusluba. “Pooleliolevate majade puhul peaks ostja omakapitali osa olema palju suurem – kolmandik kuni pool,” tõdes Saksing.

Rääkides Lahevere kinnistule kerkivate eramute hindadest, ütles Saksing, et praeguse prognoosi järgi ei tohiks LVM-i ehitatava maja hind Kuressaare külje all kujuneda kallimaks kui 100 000 eurot.

“Üksikmaja ehitamine on kindlasti kolmandiku kuni poole võrra kallim, kui ehitada sarnaseid maju koos, kasutades tüüplahendusi ja ostes materjalid hulgi,” lausus maakler. “Eelkalkulatsioon on tehtud, aga lõplik hind selgub siis, kui kõik pakkumised tööde osas on laual ja asjaolud selgunud.”


Uus eramu vähem kui saja tuhande euro eest?

Saarte Hääl küsis Saaremaal tegutsevatelt kinnisvaramaakleritelt, kui suur on nõudlus Kuressaares ja selle lähedal asuvate uute eramute järele, mille hind jääb 100 000 euro piiridesse. Kes on enamasti nende majade ostjad ning milline on maaklerite hinnangul selliste majade ehituskvaliteet?

4liisoispuu_

Liis Õispuu, Compakt Kinnisvara maakler:

Nõudlus erineva kinnisvara järele on alati suhteline. Seega ei saa öelda, et kõnealuse kinnisvara järele oleks väga suur nõudlus. Siiski on neid, kes otsivad võimalust osta endale just “võtmed kätte” stiilis eramu, kus ise ei peaks enam ehitusliku poolega tegelema. Üleüldiselt on aga Saaremaal kinnisvara ruutmeetrihinnad küllaltki kõrged, seega olenevalt asukohast ja maja valmidusastmest võivad sellise kinnisvara hinnad ületada 100 000 eurot üsnagi julgelt.

4jyrialjas_

Jüri Aljas, Domus Kinnisvara maakler:

Küll nõudlust oleks, kui keegi müüks korralikest materjalidest ja hästi ehitatud maja 100 000 euro eest. Hetkeseisuga näitab kinnisvaraportaal kv.ee linna piirides vaid ühte, ilma siseviimistluseta alla 100 000-eurose hinnaga äärelinna maja Mesilase tänaval. Linna lähiümbruses on ka üks, Muratsis.

See, kui hästi sellised majad kaubaks lähevad, sõltub maja ehituskvaliteedist ja asu­kohast. Mul endal päris uue maja müügikogemust ei ole, seega on raske kommenteerida. Arvan, et uute, kuni 100 000 eurot maksvate majade ostjad on peamiselt 30-ndatesse jõudnud ja lastega pered.

Kvaliteedi kohta nii palju, et kui uut maja müüakse 100 000 euroga või veel odavamalt, on tõenäoliselt kasutatud odavamaid materjale.

Kui arvestada, et hinna sisse peaks jääma krundi hind, elektriliitumine ja muud kaasnevad kulud, siis minu hinnangul 100 000 euroga korralikku maja valmis ei ehita.

Print Friendly, PDF & Email