UHKE PÜÜK: Arbo Baran ja tema pühapäevane saak. Mõnele kalamehele jääbki see vaid unistuseks. Barani sõnul on ta vist küll üks õnnistatud mees.
MADIS TEESALU
Viimaste aegade head meriforellisaagid annavad lootust, et nõndanimetatud punast kala on meres taas rohkem. Seda toetab ka teadlaste arvamus.
Harrastuskalamees Arbo Baran sai Sõrves landiga üle viiekilose meriforelli ja võis hõisata, et uus isiklik rekord on tehtud. Veidi aja pärast pidi ta tõdema, kuidas ajalugu tuleb veel kord ümber kirjutada. Landi otsa jäi veel üks forell, kes oli eelmisest suuremgi. Selline saak on Eestis pigem erand kui reegel. Seni kalamehed tõdevad, et lõhelisi on meres viimasel ajal ehk tõesti rohkem ja nad on ka suuremad. Seda arvamust toetavad ka teadlaste andmed, et noorkalade arvukus on jõgedes tõusnud.
“See püük oli muidugi müstika,” ütles Baran Saarte Häälele. Tema senine rekordkala kaalus 3,8 kilogrammi. Nüüdsest saagist esimene kaalus 5 ja teine ca 5,5 kg. “Enne seda tõmbasin viimase kala kaldale täpselt aasta eest, umbes 30 korda olen “nullitamas” käinud,” rääkis Baran.
Rohkem ja suuremad
Alles kolm aastat landiga püüdnud Arbo Baran arvas, et tal on lihtsalt õnne olnud. Mõni mees käib aastaid ja üle kahekilose ei saa. Samas püüti eile Sõrves taas korralik purakas – sedakorda 4,3 kilo.
Üle kahekiloseid kalu on sel aastal saanud ka näiteks tantsijana tuntud Semy Morgun. Eilegi Sõrves lanti loopinud Semy ütles Saarte Häälele, et talle tundub küll, nagu oleks “punast” rohkem liikumas.
Harrastuskalur Aivar Sõrm ütles, et tema kinnitaks tunde pealt küll punase kala arvukuse kasvu. Seda mitte üksnes harrastuskalameeste püügi järgi, vaid ka kutseliste kalurite saake silmas pidades. Sõrm märkis, et võimalik arvukuse kasv on tõenäoliselt nii inimtegevuse, kalade rände kui ka looduslike tingimuste tulem.
Saarte Hääl vestles ka mõne võrgumehega ning nemadki nentisid, et kala paistab veidike rohkem olevat küll. Nii Baran, Morgun kui ka Sõrm toonitasid aga, et nemad on vaid harrastajad ja täpsemaid vastuseid teavad kindlasti teadlased.
On rohkem
Mereinstituudi vanemteadur Markus Vetemaa kinnitas, et meriforelli arvukus on tõusnud tõesti. Seda selle näitaja järgi, et kalamehed saavad teda merest rohkem kätte. Ja mitte ainult Saaremaal, vaid ka mujal Eestis.
“Ja meie seire näitab, et noorkalade arvukus jõgedes on tõesti tõusnud,” sõnas Vetemaa. Täpseid andmeid täiskasvanud meriforelli arvukuse kohta meres veel anda ei saa, kuna kala käitub erinevates ilmastikutingimustes erinevalt. Kord on kala rohkem ja siis polevat teda jälle üldse. “Lühidalt kokkuvõetuna näitab see kõik, et kala on tõesti rohkem,” tõdes teadlane.
Vetemaa peab arvukuse tõusu võtmeks just seda, et väga palju on tehtud vooluveekogudes sigimistingimuste parandamiseks. Kindlasti on oma osa andnud ka viimaste sügiste kõrged veetasemed, mis sigimisele head on.
Vetemaa tõstis esile ka keskkonnainspektsiooni tööd ja vabatahtlikke kalakaitsjaid, kes on käinud kalade kudemisajal jõgesid kurikaelte eest kaitsmas ja kontrollimas.
Vetemaa sõnutsi peab arvukuse tõstmine toimuma ikkagi looduslikult. Kunstlik taastootmine ei ole kaugeltki nii edukas.
“Lõhede puhul näiteks on meie uuringud näidanud tohutut vahet looduslikult sündinud ja kunstlikult toodetud kalade ellujäämuses. Looduslikult sündinud ja kasvanud kala oskab palju edukamalt ohte vältida kui “vannikala”,” selgitas Vetemaa.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Õnneks nüüd pole merre enam spinninguga asja. Ei mahu sinna võrguhunniku vahele enam ära. Varem oli vähemalt kevadel võrgumeestest rahu.
Palju õnne saarte hääl, milleks pasundada sellisest asjast?? tehakse suurt tööd, et punast rohkem oleks ja nüüd võib kalakaitse töölisi juurde palgata, et jõuaks kõik need röövpüüdjad eemale peletada. Oli enne juba meres röövpüüdjate võrke hulpimas palju ja nüüd saab neid veel rohkem olema.
Lasin ka eile just naabrimehega 23 jada mööda Sõrve säärt sisse ja hommikul oli väärt saak võrgus. Kahjuks selliseid mõlakaid nagu artiklis ei olnud, väiksemad olid 500-600 grammised, suuremad jäid alla 2 kilo. Kokku 47 tükki.
Väiksed lähevad kassile, suuremad müügiks, et saaks võrke juurde osta.
Kala ikka liigub veel ja täna lähme proovime uuesti.
Homseni!!!
Nägin ka umbes nädal tagasi Sõrve pool lõpmatult pikka märgistusteta jada, kuna läks juba pimeks siis ei viitsinud jamama hakata, aga järgmine kord läheb raudelt kõne numbrile 1313!
õnnitlused
Ilmselt need õnnelikud landimehed varsti kibedasti kahetsevad,et oma püügipaikasid haipima asusid.Võrgud killivad nii mõõdus kui alamõõdulised ära.
Tubli kalaprohv! Kui raskelt teenit raha eest uued püüsed soetad, vöta rohkem 33 mm silmaga lina, saad merest 300 grammised punased kah kassile kodu vedada. Edu!
Üldiselt alla 40mm silma punase püügil ei kasuta, aga kui kasutan siis kogused mis tulevad on päris korralikud – pool küla saab panni naerma.
Täna lasin just neli 40 ja seitse 45 silmaga võrku sisse, lisaks 50 ja 55 silmaga. Eks näis, mis hommik toob.
Kusjuures külapeal müügiks lähevad 500grammised kalad paremini kui 2 kilosed, ostetakse lausa hulgi 3eurose kilohinnaga.
mis see alammööt neil kaladel on ja kas 40 st silma üldse vöib panna?
Meriforelli alammõõt on 50cm, taolise isendi kaal jääb tavaliselt 1kg ümbrusesse. Kalaprohvi suguseid oleks paras pannile panna, mine tõmba lahtedevahelt särgi, kui kalapoegade tapmine lõbu pakub!
Pole lõhepüügi parimal ajal aega võrkudega särjepüügiks. Neid saab soojemal ajal mõrraga kuskilt truubi juurest püüda.
Õnneks see aeg veel eees.
Kas sa kalaprohv saad aru, et need 500 g on alamõõdulised? Ja sa veel uhkeldad veel sellega? Ning kas sa tead, et alamõõdulisi kalu ei tohi üldse müüagi? Kas sa särjevõrguga ei taha punast püüda? Ja siis avalikult laulad veel sellest. Eriline geenius.
Möned ei saa mitte naljast aru
http://tarsiger.com/paivakirja/kuvat.php?pvm=2016-03-22&asema=sorve
Röövpüüdjad on tavaliselt need samad kohalikud sellid, kes teatud kohtade lähedal elavad v elavad mõne jõe ääres! Nendel on karistamatuse tunne ja oma loogikat nad ei muuda. On ka kaugema kandi mehi siiani, kes ahingutega käivad ja eks nemad hoiavad oma suu lukus. Kui landimehed käivad ja salakat näevad, tuleb ka kõne 1313 või tõmbavad ise välja! Värisege röövpüüdjad ja kala on meres küll, leia ainult üles kui kogemusi ja loogikat piisavalt on! Kohti punase püügiks kümneid, landimehi samuti, võrgumehi kah ja kõik mahuvad ilusti ära! Tüüpiline kinnise mõtlemisega inimeste jonnimine! Nüüd on kõik pahasti, sest minul kala vähem või psaa arugi, mida sellised inimesed mõtlevad….