Väikese väina tamm – kilbil või kilbita?

Kui ametkondlike seinte vahel otsustatakse mõnda liiklussõlme või suurprojekti toetada, jääb kodanikule tihti arusaamatuks, millised sealsed valikukriteeriumid on ja millist tuge on neile andnud poliitilised jõud.

Pole aga Eestis just tavaline, et nn rohujuure tasandilt algatatud kampaania viiks suurprojekti teostamiseni ning selle taha tuleksid ka poliitilised ja ametkondlikud jõud. Väikese väina tammiavade ehitamise algatus on aga nagu üks pilootprojekt või lakmustest, kus tulevik näitab, kas sellistel algatustel on üldse suuremat toetust loota.

Jah, kui algatajad väsivad ja nende järjekindlus vaibub ning asi hakkab tunduma vastu seina jooksmisena, siis võime tõdeda, et teema on küll olnud hetkel aktuaalne ja arut­elu toimunud, aga uued asjad tulevad peale ja kõige jaoks jõudu ei jätku.

Kui vaadata projekti sisulist külge, siis on kõlanud erinevad seisukohad ning peamiseks teemaks on jäänud tammiavade rajamine ja sellega veevahetuse parandamine ja kalade läbipääs. Praegu tundub, et inimestel (otsustajatel ja ka avalikkusel) puudub sügav usk selle vajalikkusse. Tamm on ju juba üle 120 aasta toiminud ja looduslike protsesside toimumist pole võimalik peatada. Mõtlen siinkohal merepõhja kerkimist, sellega seotud rannikualade täiskasvamist, mudastumist.

Raugastuvad ja raugastunud rannad

Mererandade uurija Kaarel Orviku on rannikualad jaganud arenevateks randadeks, raugastuvateks randadeks ja juba raugastunud ehk surnud randadeks. Olen süstaga läbi sõitnud Muhu ja Saaremaa vahelise väina rannaalad ja näinud nii kesksuvist kui ka sügisest pilti. Peale raugastuvate ja raugastunud randade siin teistsuguseid ei kohta. Rannikuala on pilliroogu täis kasvanud, see ala laieneb mere suunas. Teadagi laguneb kogu see biomass ja tekib juurde muda, mille lagunemise hais ja madala vee ülesoojenemine peletavad siit kõik nõudlikumad kalad ja organismid.

Kevade saabudes, kui jää­kate hakkab lagunema, tunneb üle tammi sõites mädamunahaisu, mille põhjustaja on väävelvesinik – hapnikuvaeses keskkonnas tekkiv gaas, mis on mürk elusale.

Kuid nagu alati, on ka positiivset. Üha suuremal väina­merealal madalveeseisuga paljanduv põhi pakub häid toitumistingimusi siinsele linnustikule, eriti kurvitsalistele. Väina­mere hoiualal on kaitstavaid linnuliike üle 30 ja nende arvukus näitab suurenemist. Suurim oht lindudele on praegu tammiäärne kõrgepingeliin, milles hukkub kümneid linde. Lisaks reostab liin keskkonda visuaalselt.

Kui võiks oletada, et rannikuala roostub jätkuvalt, siis on ka siin tegelikult toimunud positiivseid muutusi, sest rannaaladel karjatamine on kogunud jõudu ja tärkava pilliroo söövad veised lihtsalt ära, seda isegi poolemeetrisest veest. Poollooduslike koosluste taastamise käigus puhastatakse rannaalad kadastikest, võimaldades avaramat vaadet väinale.

Tegelikult saabki vahetult väina äärde kõige paremini väinatammilt, kus avaneb suurepärane vaade tervele Väikesele väinale. Mujal on ainult üksikud kohad, kus see võimalus on, aga oluliselt tagasihoidlikumalt- Muhus Koguva sadamas ja lääne pool Lõunaranna sadamas, Saaremaa-poolses osas Orissaares ja idapoolsel kaldal Kõrkveres. Mõtlen siinkohal head juurdepääsu- ja parkimisvõimalust.

Poole sajandiga on palju muutunud

Kuna olen väina ääres elanud pea sünnist saati, siis on võimalik võrrelda praegust ligi poole sajandi taguse ajaloolise mälupildiga. Tammi Muhu-poolse otsa alt voolas siis ja voolab ka praegu läbi ainukese läbivooluna Tillunire. Sealtkaudu käis nii kalade kui ka paatide “liiklus”.

Mäletan, et sõitsime Orissaare sadamast välja hommikul vara, et jõuda õigeaegselt Kõrkvere alla haugi püüdma. Seal olid parimad kohad. Sõitsime 6 m puupaadiga läbi Tillunire, sest vett oli siis veel piisavalt. Võis ka juhtuda, et läbivool oli nii tugev, et mootori jõul polnud võimalik avast läbi sõita. Voolu tugevus sõltub valitsevast tuulesuunast, mis võib tõsta veetaseme vahet tammi eri pooltel meetri ja rohkemgi. Ekstreemsematel juhtudel on vesi üle tammi voolanud.

Vanemad mehed mäletavad, kuidas läbi Tillunire rändas säinaparv, mis oli nii suur, et täitis läbivoolu täielikult. Kes kohale jõudis, see kühveldas kalu välja niipalju, kui jõudis. Tammi läänepoolsele küljele oli ridamisi paigutatud angerjamõrdu. Ka siis paljandusid aeg-ajalt ida pool tammi pikad liivamadalate siilud, aga need olid siiski oluliselt väiksemad kui praegu.

Teadlaste hinnangul kerkib merepind siin keskmiselt 0,6 kuni 1,7 mm aastas. Seega oleks tõus poole sajandi jooksul 3–8,5 cm. Lisaks tõstab väina kaldaäärseid alasid roomassi lagunemine ja selle tulemusel mudastumine.

Riikliku arengukava “Eesti merenduspoliitika 2012–2020” keskkonnamõju strateegiline hindamine (aruande eelnõu, 2015) märgib, et suurimat vesiehitisega seotud keskkonnamõju omab Eesti merealadel Väikese väina tamm.

See ehitis eraldab Liivi lahe veemassi ja elustiku Väinamere omast. Pigem kaasneksid tammiavadega pikaajalised positiivsed keskkonnamõjud merekeskkonnale, eriti lokaalsele veevahetusele ja kalade rändele. Seega ei näe ekspertgrupp põhjust, miks ei peaks tammiavade rajamist kaaluma. Eriti arvestades asjaolu, et kohalikud omavalitsused on sellest väga huvitatud.

Mõju ulatust tuleks uurida hoovus- ja ainelevimudeliga, mis on verifitseeritud mõõtmisandmetega sealsamas Väikeses väinas. Seejärel saaks hinnata mõju ökoloogilistele komponentidele.

Viimane Väikesele väinale tehtud sarnane uuring (TÜ Eesti mereinstituut, 2009) on jõudnud järeldusele, et olulist mõju avade rajamine keskkonnaseisundile ei avalda. Samas on töös mainitud, et tammi lähedal, kus veevahetus on praegu nõrk, see mõnevõrra paraneks. Samuti on nenditud, et teatud määral suureneksid tammi lähistel hoovuste kiirused ja kaasneks positiivne mõju kalade rändele.

Mis on kõige kiiremad tööd?

1. Vajalik oleks süvendada praegust läbivoolu Tillunires, sest mõlemad suudmed on mudastunud ja pilliroogu täis kasvanud. See tagaks kaladele tammi alt läbirände võimaluse. Seda oleks võimalik teha üsna tagasihoidlike kulutustega. Läbivoolu suudmetele lähemal kui 300 m ulatuses tuleb võrkpüünistele kehtestada aastaringne kalapüügipiirang. Läbivoolu puhastamine võimaldab ka läbisõitu kergemate paatide ja süstadega, mis on nii kalastajatele kui ka mereturismi harrastajatele positiivse mõjuga.

2. Likvideerida kõrgepingeliin ja paigutada see kaablisse, et vähendada lindude hukkumist ja puhastada ümbrust risustav taristu.

3. Paigaldada mõlemale poole tammi linnuvaatlustornid ning külastajatele vajalik taristu ja infotahvlid.

4. Viia läbi uuringud hoovus- ja aineleviku mudeli koostamiseks, et oleks võimalik projekteerida sobivad tammi läbivoolud.

5. Koostada Väikese väina tammile terviklahendus.

Kuna tegemist on Eesti merealal asuva ühelt poolt suurima keskkonnamõjuga vesiehitisega, teisalt aga turismiväravatega Saare- ja Muhumaale, siis on selle projekti tähtsus üleriigiline ja ei peaks olema üksnes lähimate valdade mure.

Koostama peaks terviklahenduse, kus on määratud ohutud mahasõidud tammilt ja peatumisvõimalused, kergliiklustee, juba nimetatud tammiava(d), linnuvaatluskohad (sh tornid) ja muu vajalik taristu , ning likvideerida tuleks kõrgepingeliin.

Praegu on üks saarte olulisemaid vaatamisväärsusi seisnud poolikuna juba üle kümne aasta ja saanud põhjendamatult vähe tähelepanu. Loodetavasti on positiivsed muudatused siin algamas.

Jaanus Tuusti, bioloog

 

 

Print Friendly, PDF & Email