Kliima soojenemine toob Saaremaa viljapõldudele niisutussüsteemid

Kahtleb: Talunik Arli Sauna (esiplaanil) hinnangul ei ole Saaremaa kliima väga nähtavalt muutunud. GUNNAR SIINER

KAHTLEB: Talunik Arli Sauna (esiplaanil) hinnangul ei ole Saaremaa kliima väga nähtavalt muutunud.
GUNNAR SIINER

Kliima soojenemine võib Saaremaal panna teraviljakasvatuse käesoleva sajandi lõpuks sõltuvusse niisutussüsteemide rajamisest.

Eesti taimekasvatuse instituudil valmis hiljuti uuring, mis käsitleb kliimamuutuste mõju põllulukultuuridele.

Taimekasvatuse instituudi teadur Triin Saue rääkis Saaremaad puudutavatele küsimustele vastates, et kui Mandri-Eestist niigi sademetevaesemal Saaremaal kliima soojenedes talved veelgi lumevaesemaks muutuvad, tuleb kevadise niiskusevaeguse korvamiseks appi võtta niisutussüsteemid.

Niisutamine oleks Saaremaa põldudele kasulik juba ka praegu, aga see nõuab investeeringuid, milleks puudub seni valmisolek. “Ma arvan, et mingisugusel hetkel juhtub see, et ilma niisutamata ei tule enam üldse saake ja investeering tuleb teha tahes-tahtmata,” rääkis Saue. “Kevadine põud intensiivistub ja põllupidaja on ühel hetkel valiku ees, kas hakata põldu niisutama või loobuda oma tegevusest, sest viljadel ei ole kevadel enam vett võtta,” lisas ta.

Samas annab kliima soojenemisega kaasnev vegetatsiooniperioodi pikenemine võimaluse hakata varem külvama ja muid põllutöid tegema, mis on Saaremaa seisukohast tõeline boonus

Uued sordid

Kliimamuutustega kohanemisel võib üldjuhul abi olla mõnest lihtsast põhimõttest nagu varasem külv, muudatused viljavahelduses ja uute sortide kasutuselevõtt. Samuti peavad tootjad tulevikus veelgi enam teadvustama “tunne oma põldu”-printsiipi – näiteks kui piirkonnas on suurem üleujutuste risk, tuleb arendada pigem kuivendussüsteeme, põuariski korral aga niisutussüsteeme. Et kasvuperioodi pikenemisest ja soojusressursside suurenemisest tulenev kasu kaotsi ei läheks või koguni kahjulikuks ei pöörduks, on Triin Saue sõnul vajalik adapteerumine sordiaretuse kaudu.

Kõrgemad temperatuurid on kahjulikud eelkõige teraviljade ja rapsi saakidele, sest kasvatatavad sordid on kohastunud üpris kitsale temperatuurivahemikule ning isegi suhteliselt mõõdukas ja lühiajaline temperatuuri tõus vähendab saake. Lisaks ilmastikust tulenevatele riskidele peab soojenemise korral arvestama ka taimekahjurite ja -haiguste laiema levikuga.

“Kõik võib minna väga hästi, kui sordiaretus hakkama saab. Vastasel juhul läheb kogu see ilma soojenemine raisku ja realiseeruvad vaid halvad asjad nagu ekstreemsete ilmastikutingimuste sagenemine (kuumalained, põuad ja tugevad sajud),” lausus Saue. Tema sõnul avaneb kliima soojenemisega Eesti põllumajanduses palju uusi võimalusi, kuid nendest tulu lõikamiseks ei tohi jääda passiivseks, vaid tuleb nendega kohaneda. “Võrreldes lõunapoolsete maadega, kus ohud ja riskid on palju tugevamad, peaksime siin Eestis ja meie laiuskraadidel ikkagi positiivselt tulevikku vaatama,” lisas ta.

Triin Saue rääkis, et mõõduka soojenemise korral võime teoreetiliselt igal teisel aastal ooda­ta piisavalt soojust selliste soojalembeste kultuuride, nagu mais, põldoad, tomat ja kurk (avamaal seemnest, ilma katmata) valmimiseks. Puuvilla ja apelsinide kasvatamine ei muutu meil aga võimalikuks ka tugevat soojenemist prognoosiva stsenaariumi realiseerumisel.

Soojenemise käigus muutuvad ka talikultuuride talvitumistingimused. Sügisene sademete rohkenemine ja kasvuperioodi sügisene pikenemine mõjutavad talikultuuride talvekindluse kujunemist negatiivselt. Kokkuvõttes on võimalik, et lähitulevikus muutuvad talvised tingimused taliviljade edukaks kasvatamiseks liiga varieeruvaks, enne kui need kliima jätkuval soojenemisel taas paranevad.

Soojemas kliimas esineb tüüpilise talve jooksul senisest sagedamini nii sooja- kui ka külmaperioode, sagenevad külma-sula perioodid ja nullilähedased temperatuurid, mil öösel külmetab ja päeval sulatab. Selline tingimuste kõikumine raskendab oluliselt viljade talvitumist ja suurendab talvekahjustusi.

Talikultuurid ohus

Praegu ei ole veel uuritud, milliseks kujunevad kliimamuutuste tulemusel meie põllukultuuride saagid. Küll aga on teadlased välja selgitanud, et kliima soojenemine põhjustab Eestis varase kartuli saagikadu, seda peamiselt arengu kiirenemise, väiksemaks jääva lehepinna ja kasvuperioodi lühenemise tõttu. Hilisele kartulisordile osutub mõõdukas kliimasoojenemine kasulikuks, pikendades võimalikku kasvuperioodi. Suurem kliimasoojenemine hakkab aga ka hilise sordi jaoks agroklimaatilisi ressursse kahandama.

Viimastel kümnenditel on juba toimunud kliima märkimisväärne soojenemine, järgnevatel kümnenditel kiireneb see järjest. Perioodil 1965–2013 on vegetatsiooniperioodi algus nihkunud Eestis keskmiselt umbes kaks nädalat varasemaks, rannikul keskmiselt 11–13 päeva. Kui pool sajandit tagasi algas vegetatsiooniperiood keskmiselt aprilli teisel poolel, siis viimastel aastakümnetel on see saabunud juba aprilli esimesel poolel, paaril aastal isegi märtsi lõpus. Peamine positiivne efekt saakidele tulenebki varasemast kevadisest külvivõimalusest, mitte niivõrd valmimise ja koristuse hilisemaks muutumisest

Kui realiseerub suuremat soojenemist prognoosiv stsenaarium, on aasta keskmine õhutemperatuur 21. sajandi lõpuks ca 9 °C, mis on samas suurusjärgus kui praegu Šoti põhjaranniku saartel. Järgnevate kümnendite uueks reaalsuseks muutuvad arvatavasti 2008. aasta sooja talve laadsed talved. Isegi kui üldine soojenemine jääb mõõdukaks, võime oodata vegetatsiooniperioodi pikenemist sajandi keskpaigaks 17–20 päeva võrra, tugevam stsenaarium ennustab juba keskmiselt kuu aega pikemat kasvuperioodi. Aastaks 2100 võib kasvuperiood pikeneda maksimaalselt kuni kolme kuu võrra. Saartele ja läänerannikule võib oodata ka talvesid, kus temperatuur püsib aastaringselt üle 5 °C.

Saaremaal üle 40 aasta põllumajandusega tegelenud talunik Arli Saun ei julge öelda, et tema tegutsemise ajal oleks kliima Saaremaal väga nähtavalt ühes suunas muutunud. Vanasti oli lund küll rohkem ja ilmad ehk päikeselisemad, ent ka 1970-ndatel oli selliseid aastaid, kus Saaremaal lund üldse ei olnud.

Oma talupidamise algusajast mäletab Arli, kuidas ta jaanuarikuus särgi väel pea 10 soojakraadiga võsa tegi. “Mäletan ka kolhoosiajast, kuidas Eikla kontori ees räägiti, et 8. märtsil külvati juba vilja maha ja väga kena saak oli olnud,” meenutas Saun. Seevastu 1988. aastal Nõukogude armees kordusõppustel võttis neid 25. märtsil vastu 25-kraadine pakane. Aastaid on olnud nii- ja naasuguseid. “Ei ole küll otseselt aru saada, et soojenemine väga ilmne oleks,” lausus Arli Saun.


Kommentaar

Tõnu Post

Niisutussüsteemid on muidugi väga kallid ja sel juhul muutub põllumajandus suhteliselt mõttetuks. Teisalt tahab rahvas elada ja süüa saada. Kui juba meil peaks niisutussüsteeme vaja minema, siis tahaks teada, mis Lõuna-Euroopas saab.
Sel juhul peab inimkond drastiliselt vähenema, sest süüa lihtsalt ei jätku. Ma pigem siiski ütlen, et läbi sajandite on olnud soolapuhujaid ja arvajaid,
kes ennustavad, millal midagi saab või ei saa. Mina näiteks lugesin netist, et päikese aktiivsus on langemas vaid 60 protsendile endisest ja mõne aja pärast lähevad talved pikemaks ja külmemaks. Võta siis kinni, keda uskuda.

Print Friendly, PDF & Email