Danilovis taasloodi Kuressaare gümnasistide lumeskulptuurid

Talv 1915/16: Saarlaste looming.

Talv 1915/16: Saarlaste looming.

Jaanuar 2016: Danilovlaste looming. ERAKOGU

Jaanuar 2016: Danilovlaste looming.
ERAKOGU

Danilov on Kesk-Venemaal Jaroslavli oblastis asuv väikelinn. Oma dimensioonidelt on see küllaltki sarnane meie Kuressaarele: esmamainitud 1457. aastal suurvürst Vassili II antud ürikus, sai (kreisi)linna õigused 1777. aastal, elanikke on veidi üle 15 000 (2015). Saarlaste teadvuses on linnake eelkõige tänu sellele, et 1915. aasta sügisest kuni 1917. a. lõpuni oli sinna ilmasõja eest evakueeritud Kuressaare poeglastegümnaasium.

Evakueerimiskäsk anti 6. augustil 1915, sihtkohaks määrati kubermangulinn Jaroslavl. Kuna seal oli korterite ja toiduga aga raske, tuli sõita 65 versta kaugusele Danilovisse, kus saarlaste käsutusse anti kohaliku tütarlastegümnaasiumi hoone, mis ei olnud ehitatud kooli tarvis. Klassid olid läbikäidavad, puudusid jalutusruum, võimlemissaal ning isegi võimalus võimlemistunde õues läbi viia.

Umbes 150 Kuressaare gümnasisti alustasid õppetööd 15. septembril 1915 õhtuses vahetuses. 1917. a andmetel oli Danilovis u 5000 elanikku ja 13 tänavat, 1910. a seisuga neli käsi­tööettevõtet, kuus algkooli, 30-kohaline haigla kahe arstiga ja kaks apteeki; gümnaasiumi tollane statistika veel ei märkinud.

MAALIKUNSTNIK JA SKULPTOR Vladimir Sereda. ERAKOGU

MAALIKUNSTNIK JA SKULPTOR Vladimir Sereda.
ERAKOGU

Hiljuti saabus Saaremaa muuseumile Danilovist üllatav kiri. Nimelt olid sealsed kultuuriinimesed avastanud neli fotograaf Nikolai Glebovi 1915/16. a talvel pildistatud ajaloolist fotot, mis kujutavad linnas asuvale Preobraženski tiigile rajatud liuvälja ja lumeskulptuuride parki. Lumest olid meisterlikult välja voolitud klassitsistlikus stiilis sambad ja vaasid, trepp ja postamendil paiknev elevant. Seda lugu uurides leiti tollase koolipoisi L. Tširovi päevikust järgnev sissekanne:

“Kooliaasta alguses saabus meie linna Saaremaalt Arensburgi linnast evakueeritud poeglaste gümnaasium koos kõigi õpetajate ja usuteadust õpetava vaimulikuga. Need kõik olid ehtsad lätlased. [Eks lätlasi ja eestlasi kiputa tänapäevalgi mõnel kaugemal pool segi ajama. – O. P.] Nende nimed olid Paul, Magnus, Ferdinand ja teised selletaolised. Meie linn elavnes päevapealt. Peale selle saabus linna hulk poola põgenikke. Mingi elumaja korraldati isegi ümber kirikuks ja varustati oreliga. Talvel rajasid gümnasistid, kelle seast paistsid eriti silma 7. klassi õpilased Paul ja Magnus ja nende sõber, elektrijaama kõrvale suurepärase liuvälja. See kaunistati üsna õnnestunud lumeskulptuuridega, mis kujutasid elusuuruses elevante ja kaameleid. Gümnasistid oskasid väga hästi uisutada, mitte nii nagu meie. Ja nad õpetasid uisutama ka [kohalikke] julgemaid naisgümnasiste.”

Danilovlaste jaoks seninägematu liuvälja rajamist meenutab oma mälestustes põgusalt ka tollane gümnasist Gerhard Bergmann (1901–1991), kes nimetab ürituse eestvedajaina nende joonistusõpetajat ja “väga andekat” õpilast Paul Õispuud (1896–1942). Teine L. Tširovi nimetatu sai olla ainult tema vend Magnus Õispuu (1895–1943), “Ferdinand” võis tegelikult olla Gerhard Bergmann ise. Viimane meenutab, et liuväljast sai kõigi õpilaste, nii kohalike kui evakueeritute, peamine kohtumispaik. Kevadel olevat elevant veel kaua võimsa sulava jäämäena tiigis ulpinud.

Võrguväljaandes “Danilovskii krai” (29.01.2016) iseloomustatakse tollast olukorda nii: “Esimene maailmasõda muutis oluliselt provintsliku Danilovi rahulikku elu: paljud linlased mobiliseeriti sõjaväkke, linna ujutasid üle evakueeritud ja haavatud, jõukama rahva kodudes seati sisse hospitale, korraldati heategevaid etendusi. Linn sarnanes välilaagriga, ent isegi sellisel keerulisel ajal leiti aega loominguks, mis aitas inimestel meeleheitest hoiduda. Aga 1915/16. a talvel tehti linlastele tasuks nende külalislahkuse eest tõeline kingitus – jääloomaaed Preobraženski tiigile.”

Nüüd, sajand hiljem, otsustasid kohaliku kunstigalerii ja koduloomuuseumi entusiastid kunstnik Vladimir Sereda juhtimisel ja teiste linnakodanike abiga skulptuuripargi taasluua, niivõrd kui vanad fotod seda kajastasid. Pärast kümme päeva kestnud pingelist tööd toimus 24. jaanuaril liuvälja ja skulptuurikompositsiooni pidulik avamine.

Olavi Pesti

Print Friendly, PDF & Email