Ühinemispasjanss Saaremaa moodi (3)

Illustratsioon: Liina Õun

Illustratsioon: Liina Õun

Üle kahe aasta käinud omavalitsuste ühinemisteemaline pasjanss on sealmaal, et vahepeal kinni jooksma kippunud partiis on kaart taas jooksma hakanud ja aasta lõpuks peaks kogu pakk olema ilusasti lauale mängitud.

Täna on Valjala rahvamajja kutsutud kogu maakonna volikogude liikmed, et arutleda haldusreformi teemadel kõige esinduslikuma kvoorumiga. Ühinemise juhtkomisjoni korraldatud üritusel osaleb külalisena ka riigihaldusminister Arto Aas.

Kui muhulased ja ruhnlased, kelle suhtes ilmselt rakendatakse reformi käigus saarvalla erandit, on üritusel pigem vaatleja staatuses, siis ülejäänud on kohal selgete huviliste ja tulevikus toimuma hakkavates protsessides kaasarääkijatena.

Saare maavalitsuse ühinemisnõunik Taavi Kurisoo tõdes, et võrreldes aastataguse ajaga on ühinemise temaatika omavalitsustegelastele oluliselt selgemaks saanud ja suhtumine märkimisväärselt muutunud. Ilmselgelt on kogu protsessi mõjutanud vabariigi valitsuse väljaütlemised reformi möödapääsmatusest ja nüüd ka tõsiasi, et haldusreformi seadus anti selle nädala alguses üle riigikogule.

Tempo on tõusnud. Maakondlik ühinemise juhtkomisjon käib senise nelja nädala asemel koos nüüd iga kolme nädala tagant, et viimased küsimused, mis seni veel lahtised on, komisjoni tasemel läbi rääkida.

Kõik ühele nõule

Komisjon peaks ühinemislepingus kokkuleppele jõudma enne jaanipäeva, sest muidu läheb liiga kiireks, nentis Kurisoo. Volikogud peavad ju veel selle aastanumbri sees otsustama, kas ja kellega nad ühinevad.

Praeguse seaduseelnõu valguses tähendab see, et omavalitsused, kellel 31. detsembriks 2016 on vastav otsus tegemata, kuuluvad valitsuse poolt sundliitmisele ilma ühinemistoetuseta.

Kurisoo sõnul on ühinemise juhtkomisjoni eesmärk jõuda kõikide ühinemislepingu punktide osas konsensusele, sest vallajuhid peavad suutma neid oma volikogude ees selgitada ja kaitsta.

Täna on lõpliku lahenduseta kolm suuremat küsimust.

Esiteks osavaldade roll. Enamik on Kurisoo sõnul jõudnud arusaamisele, et osavald võiks olla piirkondlik halduskogu ehk sisuliselt volikogu komisjon, kes sõnastab kohalikud huvid ja probleemid, kuid kel pole volikoguga võrdset otsustusõigust.

Ühist keelt tähenduse osas siiski ei ole. Haldusreformi seaduse eelnõu sätestab, et enne ühinemist võib iga liituja soovi korral moodustada oma territooriumil osavalla, kuid selle sisu lepitakse kokku ühinemisläbirääkimistel. Taavi Kurisoo nentis, et Eesti piirkonnad on väga erinevad ja kujundavad uue struktuuri oma näo järgi, mis tähendab, et riigi eri paigus võib osavaldadel, kui need luuakse, olla üsna erinev kaal.

Teiseks on veel lahtine, kas ühisvalla volikogus arutusele tulevate väga tähtsate, piirkondi mõjutavate küsimuste puhul on vaja hääletamisel kahe kolmandiku või kolme neljandiku volikogu koosseisu liikmete toetust. Seaduseelnõu ütleb, et ühinemislepingu muutmiseks on vaja kahe kolmandiku volikogu koosseisu toetust. See võiks juhtkomisjoni enamuse hinnangul nii olla ka muude oluliste küsimuste puhul, näiteks mõne kooliastme sulgemise otsustamisel.

Gümnaasiumivõrk on samuti teema, mis ei ole lõpuni sirgeks räägitud. Siin on tõenäoliselt jäme ots Kuressaare käes, sest kui linn on teinud otsuse riigigümnaasiumi rajamise kohta, pole teistel teha rohkemat, kui sellega üksnes nõustuda. Samas ei ole haridusministeerium riigigümnaasiumi asja viimasel ajal väga jõuliselt tagant tõuganud, mistõttu koolivõrgu küsimus jääb ilmselt ühendvalla teemaks.

Mis ühendvalla teenustesse ja toetustesse puutub, siis nende puhul rakendatakse juba Lääne-Saare valla moodustamisel kasutatud mudelit ehk standardiks võetakse hetkel parim. Kurisoo täpsustas, et valdade lõikes vaadatakse kõik sellealased näitajad veel kord läbi ja kui kusagil on mõni number keskmisest ikka oluliselt kõrgem, siis vahest ikka kaalutakse, kas on mõistlik ilmtingimata just sellest lähtuda. Samas ei moodusta toetused eelarvest nii suurt osa, et see võiks probleemiks kujuneda. Sama on ka palkade ühtlustamisega. Sealjuures näitavad numbrid, et väike vald ei tähenda automaatselt väikesi palku.

Eelduste loomine

Valdade ühinemist üldisemalt kommenteerides tõdes Kurisoo, et administratiivse korralduse muutmine iseenesest elanikkonda rikkamaks ei tee, küll annab aga võimaluse kohaneda reaalse olukorraga.

“Liitumine annab lühidalt öeldes selle, et omavalitsused ei ole enam konkurendid, vaid kogu Saaremaad arendatakse ühiselt, avalikke teenuseid pakutakse ühiste standardite alusel, finantsvõimekus on ühendvallal suurem ja pakutakse teenuseid, mida pisemad vallad pakkuda ei suuda. Eesmärk on ju, et igal pool Saaremaal oleks võrdselt hea elada.”

Tõsiasi on see, et nüüd, kus omandireform on sisuliselt ühel pool, pole enamikul inimestest erilist vahet, kus vallamaja ja vallavalitsus täpselt asub. Väga paljud inimesed ei käi kunagi vallamajas ja palju asju saab toimetada elektrooniliste kanalite kaudu.

Muutumas on ka omavalitsuse funktsioonid. “Omavalitsuskorraldus, mis võeti kasutusele taasiseseisvumise alguses, oli tolle aja kohta väga õige. Ma arvan, et siis poleks suuremad omavalitsused neile pandud ülesannetega ehk nii hästi toime tulnud, kuid praeguseks on aeg edasi läinud,” märkis Kurisoo.

“Me peame vaatama, millisena on mõistlik omavalitsust ülal pidada. Ühinemisel ei teki uus väärtus iseenesest, vaid loob võimaluse teha asju paremini. Suurel omavalitsusel on selleks lihtsalt rohkem vahendeid. Väiksematel omavalitsustel täna selleks perspektiiv puudub,” sõnas ta.

 


Untitled-1

Untitled-2

 

Untitled-3

Saaremaa omavalitsuste eelarvestrateegiad

  • Omavalitsuste eelarvestrateegiad on väga ebaühtlase tasemega. Toodud on vaid põhilised väljundnäitajad, kuid sisendnäitajaid, mille põhjal arvutused saadud, kajastatakse väga napilt.
  • Investeeringud põhinevad enamasti kaasrahastusel (mitte niivõrd KOV-i eelarvetel), millest teadmine on tõenäoline, ja need leiavad kajastamist eelarvetes vaid osaliselt. Seega ei ole investeeringute loetelud täielikud.
  • Arengukavade investeeringute plaan ei kattu eelarvestrateegiaga. Investeerimisotsusteks finantsarvutused napid.

Mõtisklemiseks teiste kogemuste põhjal

  • Arvatavalt kasvavad püsikulud kiiremini kui tulud – olemasolev asutuste ja teenuste struktuur on pikemas perspektiivis üle jõu käiv.
  • Maksumaksjate arvu vähenemine tähendab ka tulude vähenemist.
  • Kui tulumaksu laekumine kasvab aastas 5–6%, siis kogu eelarve kasv tegelikult vaid ca 2,5–3% (Türi valla kogemus).
  • Ühinemisest võidavad enam väikesed vallad.
  • Strateegiliselt vajalikud otsused on ebapopulaarsed.
  • Mastaabiefekti vähendavad territooriumi suurus ja teenuste/hoonete alakasutus.
  • Ühinemisjärgse üleminekuperioodi liiga pikaks venimine.
Print Friendly, PDF & Email