Mererahvas tuli kokku       

KOLM MEREKARU: Mart Saarsol, Jaan Tättel ja Meelis Saarlaiul on, mille üle mõtteid vahetada. MAANUS MASING

KOLM MEREKARU: Mart Saarsol, Jaan Tättel ja Meelis Saarlaiul on, mille üle mõtteid vahetada.
MAANUS MASING

Navigatsioonihooaja avaseminar “Saarlased näoga mere poole” Kuressaare spaahotellis Rüütli andis tunnistust sellest, et meresõidu ja mereohutusega seonduv läheb inimestele korda.

Politsei- ja piirivalveameti Lääne prefektuuri korraldatud eilsele üritusele registreeris end 110 inimest. Lisaks saarlastele ja muhulastele ning väiksemate saarte esindajatele oli osalejaid Hiiumaalt ja Läänemaaltki.

Seminari moderaator Meelis Juhandi tõdes, et kuigi navigatsioonihooaja eel on kokkusaamisi ja arutelusid korraldatud varemgi, on selline ettevõtmine nii suures mahus esmakordne.

Avaesinejana astus publiku ette Vilsandil elav kirjanik ja laululooja Jaan Tätte, kes, rääkides oma merel juhtunud äpardustest, pani kuulajad mõnigi kord naerma. Kui Tätte ettekande teema oli “Kas meri on inimese koht?”, siis oma esinemise lõpus tõdes ta, et on küll – õigete inimeste jaoks, kes oskavad merest lugu pidada. “Kui oled merel, saad aru, et su elu on kaugelt rikkam sellest igapäevasest elust,” lausus Tätte.

Arutelus harrastusmeresõidu ohutusest ning sellest, mis võiks olla paremini ja kuidas, jagasid oma mõtteid kogenud kaptenid ja purjetajad Mart Saarso, Meelis Saarlaid, Ülari Velviste ja Kristiina Klaos ning Kuressaare gümnaasiumi ujumisõpetaja Juhan Kolk.

Kuna publiku seast võttis aktiivselt sõna Muhu vabatahtliku merepääste seltsi juhataja Madis Rehepapp, kutsuti tema samuti arutelulaua taha.

Juhan Kolgi hinnangul on ohutusest rääkides olulisim probleem puudulik ujumisoskus, mille tõttu eestlased upuvad. Kolk andis ülevaate ka uutest ujumise algõpetusele seatud nõuetest.

Mart Saarso tõdes, et Eestis korraldatavate väikelaevajuhi kursuste tase ei ole paraku piisav. Nii saalis laua taga istujad kui ka publik leidsid, et väikelaevajuhi tunnistuse saanud inimesel jääb kõvasti vajaka praktikast, sageli ei tunta mere-eetikat ega arvestata teiste liiklejatega merel ega sadamas. Ka avaldati arvamust, et sellest, kui pardal on vaid üks mereasjanduses pädevam inimene, ei pruugi piisata.

Korduvalt võeti seminaril üles see teema, et isegi väikelaevajuhi tunnistuse saanud inimesed ei soovi kasutada päästevesti, aastakümneid paadiga merel käinud meestest rääkimata. Vestid on meresõidualusel küll olemas – nagu seadus ette näeb –, ent hädaolukorras ei pruugi enam olla aega ega võimalust neid selga tõmmata.

Kokkutulnud tõdesid, et kõige mõistlikum ja kergem on hakata merekultuuri ja mereohutust õpetama juba laste-
aiaealistele.

Merevalvekeskuse rollist merepäästes rääkis kokkutulnuile keskuse koordinaator Aivo Ammann, maakonna vabatahtliku merepääste tööst andsid aga ülevaate Saaremaa ja Muhu vabatahtliku merepääste seltside, Muhu noortekeskuse kaitse- ja päästeringi esindajad ning Karala vabatahtlik merepäästja Tamur Madisson.

Tunnistused said uued vabatahtlikud merepäästjad, samuti anti auhinnad laste joonistusvõistluse “Oleme mererahvas” parimatele.

Mereteemalisele päevale pani meeleoluka punkti Rüütli spaa basseinis lavastatud “laevahukk”. Enesepäästet ja mereohutust tutvustasid merepäästekoolitajad Robert Aasa ja Eimar Täht.

 

Print Friendly, PDF & Email