Ida-Saare võib jääda vaid vahepeatuseks suurvalda (12)

Ida-Saare

Kavandatav Ida-Saare vald võidakse tulevikus ikkagi suure Saaremaa vallaga ühendada, kuna ta ei täida haldusreformi seaduse eelnõus toodud minimaalse elanike arvu kriteeriumi.

Leisi, Orissaare ja Pöide ettevõtmisel kavandatava Ida-Saare valla elanike arvuks kujuneks umbes 4700 inimest, mis on 300 võrra vähem, kui praegu riigikogus menetletava haldusreformi seaduse eelnõus sätestatud miinimumkriteerium ette näeb. Tõsi, eelnõus on kirjas ka erisused, mille kohaselt võib omavalitsuses olla ka vähem kui 5000 elanikku.

Üks erisus puudutab saarvaldu, mille staatuse saavad ilmselt Ruhnu ja Muhu, keda kellegagi ühinema ei sunnita. Samuti näeb seadus ette ka vähemalt 3500 elanikuga omavalitsused, kuid need peavad olema tekkinud vähemalt nelja omavalitsuse liitumisel või nende ühine territoorium peab olema vähemalt 900 ruutkilomeetrit. Praegusel kujul loodav Ida-Saare ühegi nimetatud erisuse alla paraku ei mahu, mis tähendab ka ühinemise järel võimaliku sundliitmise riski.

“Selle riskiga peavad nad arvestama. Keegi ei garanteeri, et neid ei liideta,” ütles Saarte Häälele rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner.

“Valitsusel pole siin erilist kaalumisvõimalust, ta peab täitma seadust ja vähemalt algatama ühinemismenetluse. Küsimus on, kas ta saab hiljem sellest mingitel tõsistel põhjustel loobuda. Kui seaduses on norm, siis tuleb seda täita,” lisas ta.

Valner märkis, et on mitmeid üksikuid omavalitsusi, kus rahvaarv jääb veidi alla 5000 elaniku, ja ka neile on öeldud, et nad peavad liituma. “Olemasolevat poliitilist kokkulepet silmas pidades oleks mõistlik vaadata pilti laiemalt ja eemärgiks tuleks võtta seaduses sätestatud kriteeriumide täitmine,” sõnas ta.

Ida-Saare juhtumit silmas pidades arvas Valner, et kõigepealt tasuks kaaluda, kas ei sobiks ikkagi see Suur-Saaremaa variant, ja kui see tõesti ei lähe, siis leida vähemalt veel üks partner. On ka tülikam võimalus – üritada naabritelt mõni küla endale saada. See eeldab muidugi külaelanike nõusolekut ja pole kindlasti mitte lihtne.

“Põhimõtteliselt on väiksemast suuremaks liitumine samm õiges suunas, aga see on ebapiisav. Seetõttu pole ka ühinemistoetust järsult seotud selle piiriga, et 5001 saab ja 4999 ei saa,” rääkis Valner. Väiksema rahvaarvu puhul on ühinemistoetus lihtsalt pisem.

Ida-Saare ühinemistoetus oleks 4700 elaniku puhul kokku 832 500 eurot, igale vallale 277 500. Seega ei ole kaotus võrreldes 5000 elaniku piiriga, mille puhul on toetussumma 300 000 eurot omavalitsuse kohta, väga suur.

Marili NiitsOrissaare volikogu esimees Marili Niits (fotol) ütles, et riigihaldusminister on oma esinemistel omavalitsusjuhtidele vastanud, et iga ühinemist vaadatakse eraldi. “Vabatahtlikku soovi ühineda ei saa alahinnata,” märkis Niits ja lisas, et ilmselt kerkib Laimjala ja Valjala valla kaasamine läbirääkimiste käigus veel päevakorrale, kuid see selgub töö käigus. “Orissaarest vaadatuna kasutab meie teenuseid arvestatav osa Laimjala valla elanikke. Seega harjumus ja side on olemas,” nentis ta.

Niitsi sõnul ei ole kolme valla läbirääkimisi alustatud ühinemistoetuse suuruse tõttu – sisu on oluline. “Toetus on ühekordne rahasüst. Mis puutub Ida-Saaremaa liitmisse Suur-Saaremaaga, siis ei hakka ennustama. Lähme ikka sammhaaval,” arvas ta.

Ka Leisi vallavolikogu esimees Tiina Olesk usub, et asjale leitakse lahendus. “Ida-Saare variant tundub meile kuidagi loogilisem. Suur-Saaremaa on ideaalis küll ilus, aga kuidas see ikkagi toimima hakkab? Lihtsam on väiksema seltskonnaga oma rahva huve kaitsta ja elu toredamaks teha,” rääkis ta.

Olesk nentis, et tõenäoliselt tuleb siiski kedagi veel ühinema kutsuda. “Ilmselt see loogiline on, mingid mõtted ja väikesed kokkusaamised on olnud ka,” sõnas ta.

Print Friendly, PDF & Email