Kuressaare Veevärgi päästavad uppumisest vaid toetused (9)

KAHJUM MAALT: Tervelt 85% Kuressaare Veevärgi arvestuslikust kahjumist tuleb veeteenuste osutamisest maapiirkonnas. Fotol Aivar Sõrm selgitamas veehinna tõstmise vajadust Pihtla vallavolikogus. SANDER ILVEST

KAHJUM MAALT: Tervelt 85% Kuressaare Veevärgi arvestuslikust kahjumist tuleb veeteenuste osutamisest maapiirkonnas. Fotol Aivar Sõrm selgitamas veehinna tõstmise vajadust Pihtla vallavolikogus.
SANDER ILVEST

Aktsiaseltsi Kuressaare Veevärk majandusaasta aruandest selgub, et suurim probleem lähiaastatel on ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamine.

Tänu eurotoetusele kujunes 2015. aasta bilansiliseks kasumiks küll 1,8 miljonit eurot, kuid finantsmajanduslikult jäi ettevõtte seisund tegelikult sarnaseks eelneva aasta omaga. Põhitegevuskahjumi suuruseks kujunes umbes pool miljonit eurot. Sarnast kahjumit nähakse ette ka lähiaastate perspektiivis.

Tervelt 85% arvestuslikust kahjumist tuleb veeteenuste osutamisest maapiirkonnas. Nimelt on maalt tulevate tulude maht väga väike, kui kõrvutada neid teenuse osutamiseks kaasatud põhivara maksumuse ja kulumisega. Võrdluseks võib tuua, et 85% tuludest tuleb veeteenuste müügist Kuressaare piirkonnas.

Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm tõdes, et lahendusi täna ei paista ja kui neid kümne aasta jooksul kuskilt ei tule, siis aktsiaselts enam vastu ei pea. Ta selgitas ajalist prognoosi sellega, et mingil hetkel kasvavad investeeringute mahud hüppeliselt, näiteks tuleb korraga välja vahetada oma aja ära elanud seadmed. «See rahamass läheb nii suureks, et seda pole hetkel kuskil terendamas,” tähendas ta.

See ei ole Sõrme sõnul ainult Saaremaa probleem, vaid puudutab tegelikult kõiki Eesti keskmisi ja väiksemaid vee-ettevõtteid. Probleemi tuum seisneb selles, et süsteem on kallis nii soetamise kui ka ülalpidamise mõttes. “Lahenduse jaoks peaksid kõik osapooled töötama, ka ettevõte ise, et süsteem odavamaks ja efektiivsemaks muuta,” märkis Sõrm ja lisas, et seda ka tehakse.

Siiani on elus püsitud aga suuresti tänu Euroopa Liidu toetustele. “Kui neid ei oleks tulnud, siis ma arvan, et praegu oleks pidanud ämbriga vett sisse ja pangega solki välja vedama,” kommenteeris Sõrm.

Positiivsema külje pealt tõi juhatuse liige välja, et vähenemise märke on näidanud suurte veekadude ja sajuvete probleem, millega veevärgil on tulnud rinda pista. “Viimasel kolmel aastal on see pilt oluliselt paremaks läinud,” kinnitas Sõrm.

Aktsiaseltsis Kuressaare Veevärk on 12 aktsionäri. Suurim osalus on Kuressaare linnal 71,13 protsendiga. Ülejäänud aktsionärid on Saaremaa omavalitsused, välja arvatud Laimjala ja Torgu vald. Aktsiakapitali suurus on 5 675 520 eurot.

2015. aastal investeeriti põhivarade uuendamisse mitme projekti ja ettevõtmise raames veidi üle 3 miljoni euro. Suurim oli Kuressaare veeinfra-
struktuuri rekonstrueerimine 2,55 miljoni euro eest. Selle käigus renoveeriti veetorustikke 8,8 ja kanalisatsioonitorustikke 2,2 kilomeetri ulatuses, uuendati 357 veekaevu ja rajati linnatorustiku veekulu jälgimissüsteem.

Sel aastal on idee tasandil kavas jätkata vee- ja kanalisatsioonitorustike uuendamist sarnases mahus. Majandusaasta aruande järgi sõltub aga kavade realiseerimine eeskätt investeeringutoetuste kaasamise tegelikust määrast ehk lihtsamini öeldes sellest, kas ja kui palju saadakse toetust. 

 

 

Print Friendly, PDF & Email