Korilus saarlaste hulgas endiselt suure au sees (7)

KADAKAS PUDELISSE: Üks tuntumaid Saaremaa loodusest pärit müügiartikleid on kahtlemata kadakas, sellest valmistatavad siirup ja muud maiused. Leedri külas Orbu talus seatakse praegu üles uut 200-liitrist elektrikatelt, millega saab toodetava siirupi koguseid A-Orbu OÜ esindaja Liisi Kuivjõgi sõnul mitmekordistada. Fotol keedavad siirupit Maret Künnap ja Tiia Holm. TÕNU VELDRE

KADAKAS PUDELISSE: Üks tuntumaid Saaremaa loodusest pärit müügiartikleid on kahtlemata kadakas, sellest valmistatavad siirup ja muud maiused. Leedri külas Orbu talus seatakse praegu üles uut 200-liitrist elektrikatelt, millega saab toodetava siirupi koguseid A-Orbu OÜ esindaja Liisi Kuivjõgi sõnul mitmekordistada. Fotol keedavad siirupit Maret Künnap ja Tiia Holm.
TÕNU VELDRE

Eesti kirjandusmuuseumi teadlased on jõudnud järeldusele, et looduslike toidutaimede ja ravimtaimede kasutamine on Saaremaal võrreldes sajanditagusega jätkuvalt elujõus.

Aastatel 2014 ja 2015 viisid Eesti kirjandusmuuseumi teadlased Raivo Kalle ja Renata Sõukand Saaremaal läbi etnobotaanilisi ja etnoökoloogilisi välitöid, mille käigus küsitleti ligi 120 püsivalt saarel elavat inimest. Uuringu tulemustest selgub, et võrreldes varasema ajaga, kus looduses kasvavaid puuvilju kasutati laialdaselt toitude ja jookide tegemiseks, tarbitakse neid nüüd enamasti vaid möödaminnes näksides.

Puuviljade kasutamine hakkas vähenema vastavalt sellele, kuidas läks moodi oma aedade rajamine ja vajalikud marjad ja õunad-pirnid sai kätte oma aiast. Seevastu kohalikust loodusest korjatud teetaimi kasutatakse Saaremaal jätkuvalt suure õhinaga.

Kõiki Saaremaa ajaloolisi kihelkondi hõlmanud välitööde esialgsete tulemuste põhjal võib öelda, et välitöödel saadi rohkem teavet saarlaste looduslike toidu- ja ravimtaimede kohta, kui oli talletatud Eesti rahvaluule arhiivi kogu eelneva 120 aasta jooksul kokku. Väga väärtuslik kogu on aluseks põhjapanevatele teadusuurimustele looduslike ressursside kasutamisest.

Esimene välitöödel põhinev artikkel looduslike puuviljade söömisest Saaremaal ilmus mainekas ajakirjas Human Ecology ja seda tutvustas pühapäeval Vikerraadios eetris olnud teadusesaade “Labor”.

Raivo Kalle rääkis, et 23-st Saaremaal looduslikult leiduvast lihava marjaga puu- või põõsaliigist kasutati tähtsuse järjekorras pihlakat, kadakat, magedat sõstart, toomingat, mets-õunapuud, kibuvitsa, kukerpuud, pooppuud, lodjapuud, musta sõstart, paakspuud, viirpuud ja mets-pirnipuud. Välitööde peamine eesmärk oli saada võrdlusmaterjali arhiivis leiduvale rahvaravimtaimede kasutusele. Oluline on ka anda kogutud taimepärimus saarlastele tagasi, et kohalik teadmine ei kaoks, vaid oleks elavas kasutuses. Selleks antakse välja antoloogia, kus oleks lisaks struktureeritud tekstikorpusele ka üle sajandi kestnud kogumislugu ja analüüsivad peatükid nii taimeliikidest kui ka haigustest, rääkis Raivo Kalle, kelle sõnul rahastas välitööde majutust RMK.

Kalle sõnul inspireeris neid Saaremaa taimede kasutust uurima Johann Wilhelm Ludwig von Luce pea 200 aastat tagasi Saaremaa kohta välja antud taimeraamat, mis sisaldas väga põhjalikke ülestähendusi siinsest floorast ja ravimtaimedest.

“Läksime võrdlevat materjali võtma, aga siis otsustasime, et teeme ikkagi omaette raamatu ja võrdleva osa kohta piirdume artikliga,” rääkis Raivo Kalle.

Teadlastega koostööd teinud Elmi Epro ütles, et tema kasutab aktiivselt kadakamarja ravimtaimede segudes ning kibuvitsamarju reuma vastu ja C-vitamiini allikana. Epro hinnangul kasutasid inimesed varem ravimtaimi rohkem. “Nüüd on palju tabletiusku,” lausus Epro. “Tablettidel on alati kõrvalmõjud ja seega võib loodussaaduste tarbimine ka kasvada,” lisas ta.

Orissaare valla elanik Tanja Pihl rääkis, et tema joob ainult omakorjatud ravimtaimedest valmistatud teed ja kaupluses müüdavaid teesid pole ta tarbinud ei tea mis ajast saadik.

Kuressaare elanik Naima Tiits teeb enda korjatud kukerpuust ja jõhvikast head napsu ning pakkus seda teadlastelegi. Praegu on naps juba peaaegu otsas, sest juubelisünnipäeva peol osutus see väga nõutavaks.

Print Friendly, PDF & Email