Kui jaanuari lõpul oli Saare maakonnas registreeritud töötuid 676, siis kuu aega hiljem, veebruari lõpuks oli end töötuna arvele võtnud 689 inimest.
Enim lisandus töötuid kuu ajaga Lääne-Saare vallas – 9. Ühtekokku oli läinud kuu lõpuks Lääne-Saares töötuna arvel olijaid seega 146. Kuressaares kasvas töötute arv eelmisel kuul viie inimese võrra ning töötuid oli linnas selle kuu alguseks 298.
Päris mitmes vallas on töötute arv aga koguni vähenenud. Väiksemaks jäi registreeritud töötute arv kuu ajaga näiteks Kihelkonnal, Leisi vallas, Torgus ja Valjala vallas. Kihelkonnal oli töötuid võrreldes kuu varasemaga kolme võrra vähem (12), Leisi vallas ühe võrra vähem (34), Torgus samuti ühe võrra vähem (6) ja Valjalas nelja võrra vähem (19).
Laimjala vallas, Muhus ja Mustjalas jäi töötute arv aga jaanuari lõpu seisuga võrreldes samaks. Laimjalas oli ka eelmise kuu lõpul töötukassas töötuna registreeritud 17 inimest, Muhus 27 inimest ja Mustjalas 13 inimest.
Orissaares oli samal ajal töötuna arvel 43 inimest, Pihtla vallas 34 inimest, Pöidel 13, Ruhnus kolm ja Salme vallas 24 inimest.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Aga mida teete austatud vallajuhid, linnapea ja loomulikult ka maavanem, et töötust Saaremaal vähendada, vastus on aga Teil varnast kohe võtta, et ega riik peagi ettevõtlusega tegelema!
Ligi 700 töötut annab aga kõigile noortele sellise hea sõnumi, et tulevikus pole siin teha mitte midagi ja mida varem siit minna, seda parem.
kuivähe võiks Saaremaale jääda?
Saarlane
Oleks hea meelega lugenud sellist artiklit uute numbritega märtsikuu lõpus. Nimelt oli ju märtsi algul nn. töömess, kus oli “saadaval” hulgaliselt töökohti. Kahtlen, kas need numbrid oleksid väga palju väiksemad olnud? Järgmises sellelaadses artiklis võiks ju avaldada arvud ka ametite -erialade kaupa. Olen üsna kindel, et need kattuvad tööturul pakutavatega. Küsimus on ainult madalas palgas. Miks siis muidu on ühed ja samad tööpakkumised ajalehes pikka aega üleval? Ja kuidas siis saabki töötute arv väheneda, kui Ametikool koolitab igal aastal kümneid ja kümneid uusi tööotsijaid? Üks kaasajastatud vanasõna ütleb: Mõni pääseb marjamaale, ülejäänud karjamaale, ehk miinimum palgale. Nii lihtne see ongi.
Tean mitmeid kohalikke “töötuid”, kel polegi mingit tahtmist tööle minnagi. Üks koolitus algab ja teine juba ootamas. Küll peavad mehed üleval, küll emad-isad. Suur ports neist töötutest teevad erinevat tööd mustalt.
Selliseid tüüpe leidub kõikjal. Suurem häda on aga selles, et meil pakutav palgatase on just selline, mis toidab ainult tööandjat aga ei stimuleeri sellistel töökohtadel töötajat.
Kui vene ajal oli võimalus teha põhitöökoha kõrvalt haltuurat nii palju, kui ise jõudsid ja suutsid, siis tänane päev seda enam ei paku ning ainus ja õige otsus on kolida sinna kus võimalused paremad, seega palgad suuremad.