MIDA ARVATE? (4)

Kas ka Eestis võiks karistusena eriti raskete kuritegude eest rakendada surmanuhtlust?

5 Marge Usin

Marge Usin Kuressaarest:
Keeruline vastata. Iga inimese elu on väärtuslik. Meie karistusseadustikus pole surmanuhtlust ette nähtud. Kas selle juurde nüüd tagasi minna – see ei oleks päris õige tegu. Muidugi peab raske kuriteo toime pannud inimene saama õiglase karistuse.

5 Olavi Pesti

Olavi Pesti Kuressaarest:
Surmanuhtluse pooldaja ma küll ei ole, aga meie riigi karistuspoliitikast ei saa ma absoluutselt aru. Hiljuti Tartus toimunu on selle kujukaks näiteks. Korduvalt kuritegusid sooritanud mees jalutab vabalt linnas ringi ja paneb toime uue raske kuriteo. Selliseid inimesi nimetati retsidivistideks. Miks lastakse ohtlik kurjategija tingimisi vabadusse? Just sellised pätid panevadki toime jubedaid kuritegusid. Viimasel ajal on ajakirjanduses ilmunud palju verd tarretama panevaid lugusid peksmistest ja ohvriterohketest liiklusõnnetustest. Kurjategijaid tuleks tõesti karistada täie rangusega. Surmanuhtluse pooldaja ma aga ei ole.

5 Kalle Saar

Kalle Saar Kuressaarest:
Surmanuhtlus ei ole enam ajakohane, aga samas on Eestimaalgi neid inimesi, kes raske kuriteo toimepanemise eest vääriksid niisugust karistust. Tundub, et mõni raske kuriteo toime pannud inimene on saanud põhjendamatult kerge karistuse. Kui keegi on teisele inimesele tahtlikult kurja teinud, ohvrit rängalt vigastanud või ta isegi teise ilma saatnud, siis peab teda selle eest maksimaalselt karistama. Paraku tekitavad leebed karistusmäärad, õigemini kohtuotsused, paljudes inimestes tuska.

5 Margus Õunpuu

Margus Õunpuu Kuressaarest:
Miks surmanuhtlus meie karistusmäärustikust üldse ära kaotati? Kui sa lähed kellegi elu kallale ja oled inimese teise ilma saatnud, siis miks peaks kurjategija ise eluga pääsema? Mõrvar vanglas ringi ei kasva. Ta läheb seal veelgi hullemaks. Vangla ei ole lahendus. Võtame väiksema kuriteo, varguse. Vargaidki ei panda enam trellide taha. Kuidas aga tehti vanasti Türgis? Kui inimene jäi varastamisega teist korda vahele, siis raiuti tal näpud maha. See pani mõtlema.

Teiselt inimeselt elu võtnud inimene peab ise sama teed minema. Erandiks võib olla enesekaitse. Kui kallaletungiohver on ründajat enesekaitseks surmavalt vigastanud või vastast niimoodi löönud, et too suri, ei peaks kohus rünnaku alla sattunud inimese suhtes surmanuhtlust rakendama.

Mina leian küll, et surmanuhtlus võiks karistusmäärustikus sees olla. See distsiplineeriks inimesi.

Küsis Aare Laine, pildistas Irina Mägi

Print Friendly, PDF & Email