Mida teha, kui sul pole pikaealisuse geene (4)

 

Meditsiin on tõusnud fookusesse, sest elanikkond vananeb, raha ja meedikuid aga napib. Igaühel omad soovid: ametnikud soovivad meditsiinile võimalikult vähe raha kulutada, patsiendid soovivad arsti vastuvõtule ilma järjekorrata pääseda, arstid soovivad, et neid koheldaks spetsialistide, mitte klienditeenindajatena.

Meditsiini kulutatava 5,2 protsendiga sisemajanduse koguproduktist (SKT-st) oleme Euroopas tagant teised. Nagu on öelnud professor Ain-Elmar Kaasik, on Eesti meditsiin selle raha eest maailma parim. Patsientide meelest muidugi mitte. Kuna emotsionaalne tase on hoopis teine kui poodi, juuksurisse või ilusalongi minnes, tõlgendatakse arsti öeldut tihti teisiti, kui see oli mõeldud. Patsient nopib välja selle, mis talle sobib. Ka räägib ta arstile tihti vaid seda, mis talle sobib, aga mitte seda, mis võiks kiiremini õige diagnoosini viia. See pole ehk tahtlik, aga enesepettus küll ning kahju tehakse vaid iseendale. Näiteks ravimite võtmine krooniliste haiguste korral. Arst näeb täpselt, kuidas on ravimeid välja ostetud, ning see ajab kohati hirmu nahka.

Kardavad ravimeid

Vanemad inimesed kardavad pigem ravimit kui haigust, eriti kui pikk kõrvaltoimete nimekiri saab läbi loetud. Nooremad süüdistavad aga ravimitootjaid inimeste arvel rikastumises ning põhimõtteliselt ei soovi retseptiravimeid. Samas nõustutakse internetis kiidetud kahtlasi aineid kasutama väga kergekäeliselt. See on meie süvenematuse hind. Näiteks tänapäevased vererõhuravimid ei langeta vaid vererõhku, vaid parandavad kõikide elutähtsate organite verevarustust, olles otseselt elu pikendava toimega. Enamikku ravimeid peab võtma vaid kord päevas, paljudel on suur hinnasoodustus.

Vererõhu- ja suhkruhaigust on üha rohkem ning need on vaiksed tapjad. Inimene ei tunne oluliselt haigussümptomeid ega ravimi toimet ja arvab seetõttu, et ta ei pea end “mürgitama” ega “sõltuvusse langema”. Eriti puudutab see meie mehi, kellele ei meeldi nõrk olla ja arsti juures käia, ning kui siis ravimist veel midagi ei tunne ka… Aga südameinfarkti saada või halvatuks jääda ei taha ometi keegi. Kroonilise haiguse puhul lihtsalt peab iga päev ravimit võtma!

Et üldse mitte arstide küüsi sattuda, on mõistlik elada tervislikult. Tervis sõltub arstiabist vaid 10%, eluviisidest aga 50% ulatuses! 20% jääb geenide ja 20% elukeskkonna arvele. Mida kehvemad geenid, seda tervislikumad peavad olema eluviisid. Või peab sündima naisena.

Paraku rikuvad mehed oma tervist nii kuis jaksavad: suits, alkohol, vähene liikumine, oskamatus puhata ja emotsioone välja elada. Mehed ju ei nuta.

Eluviiside alla liigitaksin ka positiivse mõtlemise. Gunnar Aarma väitel moodustab see inimese heaolust tervelt 70%. Kui inimene positiivselt ei mõtle ja aina muretseb, nagu eestlasele omane, muutub ta praguliseks ning pragudest hakkavad haigused sisse pugema. Ja kui soovid kellelegi otseselt halba, tuleb see sulle endale tagasi.

Samas olen aru saanud, et need pahasoovlikud ei saa ise tihtipeale arugi, kui neile midagi tagasi tuleb, sest on oma meelest kõik õigesti teinud. Samuti elavad meid kõiki üle vinguviiulid, sest oma emotsioone teiste peal välja elades ei suuna nad halba energiat enese sisse, nagu teevad seda tagasihoidlikud altruistid.

Küll oli kosutav vaadata 5. jaanuaril ETV2-st dokumentaalfilmi “Optimistid” eakate norra naiste võrkpallinaiskonnast. Naised vanuses 66–98 sõitsid isegi naaberriiki sama vanade meeste võistkonnaga mõõtu võtma, sest elurõõm ja -janu olid nii suured.

Muidugi, Norra elatustase võimaldabki kaua elada, aga tegelikult on asi enese kättevõtmises ja eelkõige liikumises. Meil kiputakse liikumise alla liigitama ka rasket maatööd, aga see on liialt ühekülgne ja põhjustab ülekoormushaigusi. Liikumine hoiab kehakaalu normis, luud tugevad ja siseelundid toonuses. Kas te olete näinud paksu 100-aastast? Kilod, mis ei taha enam kergelt kaduda, hakkavad vöökohale kuhjuma pärast 40. sünnipäeva, sest ainevahetus aeglustub oluliselt. Kui me siis oma söömisharjumusi muuta ei suuda, saab näiline “seljakott” meie igapäevaseks kaaslaseks. Katsuge 10–30-kilose seljakotiga kõiki oma igapäevatoimetusi teha.

Tegelikult tohib süüa kõike, aga vähem! Paksuks ei tee mitte rasv, vaid süsivesikud, mis ei peitu ainult maiustustes, vaid tavalises leivas, saias, makaronides ja kõigis teistes jahutoodetes, kartulites, alkoholis. Kui sööme üle, muutub ülejääk kõhurasvaks, mis omakorda on hormonaalselt aktiivne kude ja hakkab veresooni lubjastama.

D-vitamiinita ei saa

Siin põhjamaal ei saa me üle ega ümber D-vitamiinist, mille tõsise puudujäägi avastasid meie reumatoloogid, kes ravivad liigesehaigeid. Pea kõigil patsientidel oli D-vitamiini tase kolmandiku või ligi poole võrra normist madalam. Ja pange tähele: D-vitamiini ei vaja me ainult luude jaoks (et vältida rahhiiti, osteoporoosi), vaid eelkõige immuunsüsteemi tugevdamiseks, mis on tegelikult meie tervise alus.

Nõrk immuunsüsteem ei tunne ära võõrmolekule ja reageerib valesti – kas ei tõtta neid hävitama (bakterid, viirused, vähirakud!) või hakkab keharakke agressiivselt ründama, mille tagajärjel tekivad elu lühendavad autoimmuunhaigused. Allergia kuulub samasse kategooriasse.

Kui immuunsüsteem ründab liigeseid, tekib reumatoidartriit, kui aju, tekib Sclerosis multiplex, kui kilpnääret, tekib krooniline kilpnäärmepõletik, kui veresooni, võib see viia infarktini noores eas, kui kõhunääret, tekib 1. tüübi ehk insuliinsõltuv suhkruhaigus (2. tüübi suhkruhaigus kujuneb ülekaalulistel kõhunäärme lihtlabase ärakurnamise tagajärjel).

D-vitamiin moodustub nahas päikese toimel, aga meil on päikest vähe ja samas võib liigne päikesekiirgus viia nahavähini. Toidust (kala, maks, muna) me seda rasvlahustuvat vitamiini piisavalt ei saa. Ei jäägi üle muud, kui R-tähega kuudel D-vitamiini lisaks võtta. Täiskasvanu päevadoos on 30 mikrogrammi. Kiire arengu perioodil teismeeas sobib täiskasvanuannus. Mürgitust naljalt ei teki, ohutuse ülempiiriks peetakse 250 mikrogrammi päevas. Kõige kindlamalt saab doosi kätte tablettidest või kapslitest, vähem kindlalt kalamaksaõlist, kus on lisaks A-vitamiini. Väikelastele sobivad D-vitamiini õlitilgad.

Kalamaksaõli ei tohi segamini ajada kalaõliga, kus muud kasulikud ained sees. Kõik teised vitamiinid, samuti kaltsiumi, saame me kätte tavatoidust. Puudu võib jääda vaid magneesiumist, mis on lihaste ja närvide lõõgasti.

Saatus hoiab neid, kes ise end hoiavad.

Elo Lember, perearst

Print Friendly, PDF & Email