Pööning peitis tükikest tuletõrjeajalugu

IRINA MÄGI

IRINA MÄGI

Sauveres elav Valdur Aavik leidis eelmisel aastal oma maja pööningult pronksist muna, millel suurelt peal kiri “Mehaanik”. Hiljem meenus talle, et nende kodumaja hoovis oli kunagi olnud suurte, pooleteist meetri kõrguste ratastega tuletõrje käsipump, mida veeti hobustega. Pump viidi hiljem töökoja juurde. Kuidas üks detail sellest nende juurde jäi, ta öelda ei osanud.

“Ma olin see aeg ju paras tsura, ajalugu mind ei huvitanud. Õues oli lisaks pumbale üks vana autokabiin, selles ma mängisin lapsena,” meenutas Valdur.

Tema vanaisa Juhan Sepp oli ettevõtlik mees. Sõitis merd, pidas poodi; koduõues ehitas valmis veel ühe maja, mille tahtis Kuressaarde vedada. Lennukatele plaanidele tõmbas kriipsu peale nõukogude võim. Perele sai saatuslikuks rehepeksumasin, mille omamist pidas uus kord “tasuta Siberi sõidu” vääriliseks.

Kui Siberist naasti, oli nende kodumajja tehtud kolhoosikontor. 1963. aastal õnnestus perel siiski üürnikena kodukohta naasta.

 

Print Friendly, PDF & Email